Sisukord
AK
Postimees
13.05.2017
Eesti Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Mälumäng Nii naljakat Eurovisiooni finaali pole veel nähtud Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Soojem ilm aitab haududa Ratas: kellelgi pole õigust erakonda lõhkuda Piirivalvurite surmaõnnetuse põhjustas vale liigutus (1) Eesti loobus võimalusest uuesti laulda Välismaa Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Google Translate aitab Ameerika sõdureid Poolas Uudisteagentuur tegi natsidega hämara lepingu (3) Teenides nii isa- kui ka kodumaad Euroopa kaitsekulude graafik täielike andmetega Arvamus EKI keelekool: hindamatu väärtusega esivanemate keel Postimees 1996. aastal: Eesti politseinik märatsevate serblaste käes Edu on ebainimlik (4) Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Enesekindel jonnipunn Ajast maha jäänud revolutsionäär (21) Partsi munade hoidja (4) Mart Kivastiku veste: artiste meil jätkub, aga kuhu on jäänud lauljad, kirjanikud, kunstnikud, suurmehed poliitikas? (13) Maire Liivamets: olla oma maa eliit. Aga kuidas? (5) Juhtkiri: Euroopa ja maailm ristteel (9) Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Kultuur Nädala plaat. Ootuste survest Nädala plaat. Kuldne album Aja auk. Mürgel käib Sport Kuusmaa: me polnud selliseks kaitseks valmis Intervjuu: Aivar Pohlak valiti UEFA soovitusel FIFAs tähtsasse ametisse Eesti jalgpallikoondist ootab novembris eksootiline võistlusturnee Vaiksel ookeanil Mercedes rebib Ferraril eest Reportaaž: Rapla alustas hästi, Kalev lõpetas paremini AK Vikerkaar loeb. Suurim etnofuturist (1) 100 aastat üksildust Eesti külas Nädala plaat. Ootuste survest Konservatiivne Art Cologne Aja auk. Mürgel käib Eesti kultuuri täheatlas: rahvushümni sünd Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Arter Horoskoop Arvuti elutuppa? Miks ka mitte! «Kuningas Arthur: Mõõga legend» – film neile, kes juba kõike näinud Kuhu minna? Ka Läti saab 100-aastaseks! Evelini saade kohtub «Seksi ja linnaga» Suur intervjuu! Matti Maasikas: Eestil pole luksust lasta ajaloo lõpu jalgrattal jalg sirgu (1) Appi, särk jäi koju, ketsid ka! Ei spordimeest see takista! Kas te tõesti ei leia trenniks aega?! Võtke siit eeskuju! Ilona Leib: millal meil oli 36 tundi vaba aega? Kõik emad armastavad kooki Võilill – müstiline ja maalähedane Eurovisioon: pidu iga päev Juba mitmendat korda moest ära Sõiduproov: Land Rover Discovery. Maadeavastaja otsib tööd Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk

8 min lugemist
Ilmar Raag FOTO: Liis Treimann

Mõnikord kommunikatsioon töötab ja mõnikord mitte. Sel on omad piirid. Kui NATO tuli välja strateegilise kommunikatsiooni mõistega, algas see just arusaamisest, et rääkimisest tihti ei piisa, vaid jutt peab moodustama tegudega terviku. Puutusin selle tõsiasjaga kokku 2015. aasta pagulaspaanika ajal, kui rahunemise tõi kaasa elu kulg, mitte kellegi ärarääkimine.

Tellijale Tellijale

Samas meelitab nn tõejärgse ajastu ängistus rääkima inimesi, kes omistavad kommunikatsioonile suurema jõu, kui sotsiaalteadus seda iial tuvastada on suutnud. Ja siis vallandub kõverpeeglitüli iganenud kontseptsioonide üle – nagu Eestis, kus Ahto Lobjakas ja teised sidusid psühholoogilise kaitse riikliku propagandaga. Sama hästi võiks käsitleda Eesti tervishoidu Põhja-Eesti Regionaalhaigla keldris aadrilaskmisena. Isegi kui sellist asja pole kunagi olnud, piisaks justkui sellest, et keegi kunagi kuskil on seda ravimeetodiks pidanud.

Vaidluses selgub tõde?

Kõik saab alguse küsimusest, kuidas ühiskond infot tõlgendab. Praegusele Vene desinformatsioonile ja ISISe kihutuskõnele vastates toetub lääs kahele loogikale.

Esimene lähtub sõnumi- või sisendikesksest võistleva väitluse skeemist, mille järgi on võimalik piirata vastase propaganda mõju omaenese paremate argumentidega. See eeldab nii sõnavabadust kui ka aina rohkemat väitlemist. Niisuguse käsitluse jälgi võib leida juba Vana-Kreekas, kus kaks väitlejat ristasid argumendid, et tugevam võidaks. Kuigi sofistid leidsid, et puhta loogika abil võib tõestada ükskõik mida, ei rikkunud nad reeglit, et oluline on leida vastase argumendile oma retooriliselt tugev vastuargument.

Tõsi, juba Aristotelese «Retoorika» nõuab, et kõne peab mõjuma ka emotsionaalselt, mis tähendab, et kuulajal on täita tähtis roll, mis tähendab omakorda, et kõik ei sõltugi loogika tõhususest. Kuid see mõte ei ole keskne Aristotelese käsitluses, mis läks kõnekunsti ajalukku ikkagi argumentide struktureerimise monumendina.

Sarnaselt toetusid ka klassikalisest pärandist võrsunud uusaegsed propagandateooriad enamasti usule sõna jõusse, sest «alguses oli sõna». Iga kord, kui tuvastati ideoloogiline konflikt, käivitus binaarne skeem «nemad väidavad – meie väidame vastu» või «nemad väidavad – meie tõestame, et see on valeväide».

12.05.2017 15.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto