Sisukord
Arvustused
Postimees
13.05.2017
Eesti Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Mälumäng Nii naljakat Eurovisiooni finaali pole veel nähtud Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Soojem ilm aitab haududa Ratas: kellelgi pole õigust erakonda lõhkuda Piirivalvurite surmaõnnetuse põhjustas vale liigutus (1) Eesti loobus võimalusest uuesti laulda Välismaa Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Google Translate aitab Ameerika sõdureid Poolas Uudisteagentuur tegi natsidega hämara lepingu (3) Teenides nii isa- kui ka kodumaad Euroopa kaitsekulude graafik täielike andmetega Arvamus EKI keelekool: hindamatu väärtusega esivanemate keel Postimees 1996. aastal: Eesti politseinik märatsevate serblaste käes Edu on ebainimlik (4) Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Enesekindel jonnipunn Ajast maha jäänud revolutsionäär (21) Partsi munade hoidja (4) Mart Kivastiku veste: artiste meil jätkub, aga kuhu on jäänud lauljad, kirjanikud, kunstnikud, suurmehed poliitikas? (13) Maire Liivamets: olla oma maa eliit. Aga kuidas? (5) Juhtkiri: Euroopa ja maailm ristteel (9) Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Kultuur Nädala plaat. Ootuste survest Nädala plaat. Kuldne album Aja auk. Mürgel käib Sport Kuusmaa: me polnud selliseks kaitseks valmis Intervjuu: Aivar Pohlak valiti UEFA soovitusel FIFAs tähtsasse ametisse Eesti jalgpallikoondist ootab novembris eksootiline võistlusturnee Vaiksel ookeanil Mercedes rebib Ferraril eest Reportaaž: Rapla alustas hästi, Kalev lõpetas paremini AK Vikerkaar loeb. Suurim etnofuturist (1) 100 aastat üksildust Eesti külas Nädala plaat. Ootuste survest Konservatiivne Art Cologne Aja auk. Mürgel käib Eesti kultuuri täheatlas: rahvushümni sünd Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Arter Horoskoop Arvuti elutuppa? Miks ka mitte! «Kuningas Arthur: Mõõga legend» – film neile, kes juba kõike näinud Kuhu minna? Ka Läti saab 100-aastaseks! Evelini saade kohtub «Seksi ja linnaga» Suur intervjuu! Matti Maasikas: Eestil pole luksust lasta ajaloo lõpu jalgrattal jalg sirgu (1) Appi, särk jäi koju, ketsid ka! Ei spordimeest see takista! Kas te tõesti ei leia trenniks aega?! Võtke siit eeskuju! Ilona Leib: millal meil oli 36 tundi vaba aega? Kõik emad armastavad kooki Võilill – müstiline ja maalähedane Eurovisioon: pidu iga päev Juba mitmendat korda moest ära Sõiduproov: Land Rover Discovery. Maadeavastaja otsib tööd Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Suurim etnofuturist

2 min lugemist
Gennadi Aigi «Tihnikud metsas». FOTO: Raamat

Gennadi Aigi (1934–2006) oli 20. sajandi lõpul läänes kõige (au)hinnatum ja tõlgitum vene luuletaja. Enne perestroikat teda kodumaal peaaegu ei avaldatud, kuid teda ei saatnud ka põrandaalune populaarsus. Tema looming ei sobinud vene luule ametlike ja mitteametlike peahoovustega. Nii oli ta ühelt poolt justkui ainuke vene «maailmaluuletaja», teisalt puudub ta mitmest tähtsast vene luule antoloogiastki.

Aigi looming meenutab 20. sajandi maailmaluule hermeetilisi ja raskepäraseid autoreid, nagu Georg Trakl, Paul Celan, võib-olla ka Eugenio Montale ja René Char. Luulekeel on katkendlik, vahelejätteline ja unenäoline; vabavärsil puudub vene luulele iseloomulik meloodilisus, kuid sellel on intensiivne rütm, luuletused on ühtaegu rasked ja lihtsad. Neid pole kerge tõlgendada, kuid tundub, et tõlkes nad palju ei kaota.

Vähemalt Katrin Väli tõlkes on originaali salapärane mõjujõud säilinud. Keel on Aigi luules kontideni lahti võetud, liigsest puhastatud, taandatud korduvatele elementaarsetele kujunditele (põld, lumi, tee, valgus, lilled, vaikus, tühjus). Aigil on küll palju pühendusluuletusi kunstnikele, heliloojatele ja kaaspoeetidele, aga rasket kultuuriloolist vihjepagasit need ei kanna.

Aigi puhul tuleb arvesse võtta kahte asja. Esiteks, ta oli tšuvašš (sünninimega Lissin), kelle esimesed tekstid ilmusidki tšuvaši keeles. Ta tõlkis emakeelde prantsuse luule antoloogia ning koostas prantsuse, inglise jm keeltesse tõlkimiseks tšuvaši luule antoloogia. Aigi sidemed selle turgi väikerahva paganlik-õigeuskliku vaimuga jäid tugevaks, kuigi ta pealiskaudset folklorismi ja nostalgitsemist ei tunnista.

1953 tuli ta õppima Gorki kirjandusinstituuti ja elas sealtpeale peamiselt Moskvas. Ta sõbrunes Boriss Pasternakiga, käis läbi mõistusetaguse zaum-luule rajaja Aleksei Krutšonõhhiga, töötas mõnda aega Majakovski muuseumis, kus puutus lähedalt kokku futuristide loominguga.

Just lähedus futuristidele on teine asi, mida Aigi puhul arvestada. Aigit ei võlunud nende püüd inimlikkust ületada või tulevikutehnika ja uue inimese kultus, vaid radikaalne ümberkäimine keelega – püüe tungida tavakeele pealispinna alla elementaarsete sõnadeni. Sellest siis Aigi kummastatud ja puhastatud, ühtaegu nii tihendatud kui hõrendatud vene keel, mis on vaba argikõne muldsest ja kultuuriloo kuldsest koormast. Kui näiteks iirlane Samuel Beckett läks üle prantsuse keelele, et vabaneda oma inglise emakeele kaastähenduste taagast, siis Aigi kasutas vene keelt justkui sellega ristipidi (ja mitte vastuvoolu, nagu avangardistid Platonovist Prigovini).

Niisugune «maailmakirjanduslikkus» pääseb abstraktse hermeetilisuse külmusest tänu vääristatud maalähedusele. Aigi luuletusi läbiv teema on inimlikkuse hoidmine ja inimese kannatused nii nende universaalsel kui puhtvenelikul kujul. See tegi Aigist etnofururisti juba enne sellenimelist liikumist 1990ndatel: tema luule ammutab kogemuslikku algmaterjali etnilisest sünnipinnasest ja esitab seda futuristlikult redutseeritud keeles (ja muidugi ilma pärisetnofuturismi internetivaimustuseta). Nõnda ületas Aigi «etnilise kirjanduse» kolkluse ja nostalgia ning tõusis üldinimliku spirituaalsuse poeediks.

***

Gennadi Aigi

«Tihnikud metsas»

Tõlkinud Katrin Väli

Eesti Keele Sihtasutus 2017

Sari «Ninniku raamatukogu»

389 lk

Gennadi Aigi «Tihnikud metsas». FOTO: Raamat
Seotud lood
    12.05.2017 15.05.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto