Sisukord
Arvamus
Tänane leht
11.05.2017
Eesti Patustanud liitlassõdurile on erireeglid (26) Mälumäng Koit ja Laura astuvad võistlustulle Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Esikülg 11. mai Kui Postimehe patarei oli Tartu särtsu täis Eesti lühiuudised 11.05 Liiklushanke suhtes algatati järelevalve Majandus Miljardäride selle aasta võitjad ja kaotajad Mänguarendajal kasv kinni Eesti innukus euroliidus hakkab peagi kätte maksma (9) Välismaa Välismaa lühiuudised 11.05 Kongresmen McCaul: Putin pole ei USA ega Eesti sõber (1) Trump mõlgutas FBI direktori vallandamise mõtteid juba varem PERSOON. Põhja-Korea põgenike järeltulija unistab Korea ühendamisest Arvamus Heimar Lenk: kas vasakvalitsus ravib omandireformi orjade haavad? (4) Tõnis Oja: valitsus ettevõtjatele: ärge investeerige! (31) Juhtkiri: 9. mai saab olla vaid sõjaohvrite mälestuspäev (8) Lugeja kiri: Ema Teresale mõeldes (4) Merike Kull, Marko Uibu, Triin Vihalemm: kuidas «istuva ajastu» lapsed koolis liikuma saada Edasi 1976. aastal: võitluses õiguslikkuse eest Kristina Mänd: kogu kaubandus võiks olla õiglane (3) Kultuur Vaimu monoloog laibale (1) Trad.Attack!: Kui ükskord muu maailm kokku peaks kukkuma, siis meie oma püsib ikka Vanamoelisuse võlu ja valu Sport Spordi lühiuudised Väravavaht Varusk ja tõhus kiirrünnak viisid Serviti finaali juhtima Ott Tänak peab MM-tiitlit tänavu keeruliseks, aga mitte võimatuks ülesandeks Aivar Kuusmaa: ma ei taha seda hõbedat! (1) Juventus trügib jõuga suurte poiste mängumaale Endrekson kohaneb tema jaoks unustuse hõlma vajunud rolliga Ott Tänak: meil on Ogierʼga sarnane maitse Tallinn Põhja-Tallinna valitsus tahab Meelis Pai vallandada Liiklushanke suhtes algatati järelevalve Tarbija Lanzarotel on aiad täis kaktuseid ja eluruumid asuvad koobastes Reisikülje lühiuudised Tartu Tartu ihkab juhita busse (1) Lõuna-Eesti suurim eratööandja laiendab sügiseks oma tehast Talgud läbi, Hiinalinna rookimine käib edasi Happe joomise ja lapiku maa jätab Akadeemia teistele ajakirjadele Iidne kristlik laul kohtub moodsa orelimuusikaga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: 9. mai saab olla vaid sõjaohvrite mälestuspäev

2 min lugemist
9. mai tähistamine pronkssõduri juures FOTO: Eero Vabamägi

Eesti riiklike tähtpäevade kalendris on 8. mai Teise maailmasõja ohvrite mälestamiseks. Teatud mõttes on see ka leppimise päev, sest mälestatakse kõiki, kes selles sõjas hukkusid. 9. maiga on lood keerulisemad, kuna selle päeva tähendus on viimase enam kui 70 aasta jooksul olenevalt võimust ja valitsejast muutunud.

Kunagisest päevast, mis sõjas osalenutele meenutas nende langenud kaaslasi ja sõjatulle kadunud noorust ning nende lastele kaotatud isasid-emasid, on Venemaa võimud vorminud iga-aastase Teise maailmasõja teemalise üldrahvaliku karnevali. Teise maailmasõja võidukultus on viimase 17 aasta jooksul muudetud tsiviilreligiooniks ja osaks propagandast, mille jaoks on leiutatud uusi rituaale ja sümboleid.

Nõnda mõtlesid möödunud kümnendil Kremli PR-mehed välja Georgi lindi, millel pole Teise maailmasõjaga mitte mingit pistmist, kuid mis tänaseks on muutunud Putini režiimi ja naabrite jaoks Venemaa agressiivsuse sümboliks. Samuti on kaaperdatud surematu polgu aktsioon. See sai Tomskis alguse rahvaliku ja igati siira algatusena, kuid on nüüdseks muudetud ametlikuks rituaaliks ja lojaalsuse manifestatsiooniks. Sel aastal leidsid surematu polgu aktsioonid esimest korda aset näiteks Kuveidis, kus demonstrantideks Venemaa saatkonna diplomaadid.

Võidukultuses on Kremli poliittehnoloogid pärast kommunismi langemist näinud konsolideerivat ideoloogiat. Sellele toetuval Vene propagandal on olnud vaieldamatu mõju  venekeelses inforuumis elavatele inimestele ka Venemaa piiride taga. See on mõjutanud ka seda, kes ja mil viisil on 9. maid Eestis taasiseseisvuse ajal tähistanud. Veel 1990ndatel tõi see kokku vähesel arvul vanema põlvkonna esindajaid.

Eesti sees kui ka väljaspool leidub paratamatult jõude, kes on huvitatud 9. mai vastasseisupäevaks muutmisest. Nagu leidub ka valitsuse juhterakonnas poliitikuid, kes Putini Venemaa propaganda võidukultuse kiiluvees ujudes üritavad isiklikku profiiti lõigata. 9. mai kaaperdamisega, et saada poliitilist kasu või pidutseda kümnete miljonite selles tragöödias hukkunute kontidel, saavad tegeleda kas väga rumalad või väga küünilised inimesed.

9. mai ümber toimuva ažiotaaži on Eesti ühiskonnas hakatud viimasel kümnendil rahulikumalt suhtuma. Kuid sellegipoolest eksisteerib teatav piir. Tänaseks olematu totalitaarriigi mundri selga panemist ning lipu lehvitamist ja muud sarnast on võimalik tõlgendada vaid agressiivse provokatsioonina. Mõte prantsuse tsiklimeeste retkest Napoleoni jälgedes Moskvasse või kui jaapanlased tähistaksid üle maailma bravuurselt võitu Venemaa üle 1904.–1905. aasta sõjas tunduks ju absurdina. 8. ja 9. mai saavad tulevikus eksisteerida vaid 20. sajandi suurima tragöödia ohvrite mälestamise päevana.

Seotud lood
10.05.2017 12.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto