Kadri Simson Haapsalu raudteest: see ei ole Karilaiu raudtee

Jüri Ratas, Kadri Simson ja Jaanus Karilaid. FOTO: Liis Treimann

Pärast nädalapikkust arutelu kinnitas valitsus neljapäeval transporditaristu investeeringute plaani, kõige enam pannakse aastatel 2018–2020 raha Tallinna-Pärnu maanteesse ning Kärdla ja Pärnu lennujaama, ühtlasi alustatakse Haapsalu raudtee ehitamist. Kokku investeerib valitsus ühendusteedesse lisaks 135 miljonit eurot. Plaani valitsuse ette viinud majandus- ja taristuminister Kadri Simson (KE) vastas küsimustele kirjalikult.

-Tahate panna raha Haapsalu raudtee uuesti ülesehitamisse. Kas langetasite selle otsuse kogu riigi hüvanguks või aitasite erakonnakaaslase, Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhi Jaanus Karilaiu aktsiaid kergitada?

Valitud objektid on koalitsiooni ühise läbirääkimise tulemus ja selliselt tuleb kinnitatud objekte ka võtta, sealhulgas Haapsalu raudteed. Tuletan meelde, et nii Riisipere–Turba raudteelõigu ehitus kui ka Lelle–Pärnu raudteelõigu renoveerimata jätmine Rail Balticu ootuses on kohalike omavalitsusjuhtide soov, mis kindlasti mängis otsuses oma rolli.

-Bussiühendus Haapsaluga on olemas. Kas see tähendab, et riik peab hakkama Haapsalu raudteeühendust doteerima, et raudtee oleks konkurentsivõimeline? Sest isegi erakätes ei olnud see raudteeühendus kasumlik.

Ühistranspordidotatsioon kasvab uuel aastal tänavuselt 70 miljonit eurolt ligi 92 miljonile eurole. Selle sees on nii maantee- kui ka raudteetranspordi dotatsioon.

Nagu enamikus Euroopa riikides, ei tasu ka Eestis reisirongiliiklus otseselt ära ja järgmisel aastal doteerib riik reisirongiliiklust 34 miljoni euroga.

Ühistranspordi ainus eesmärk ei ole teenida rahalist kasumit, vaid võimaldada suuremale hulgale elanikkonnale kindlat ja toimivat liikumisvõimalust, säästes seejuures nii keskkonda kui ka vähendades vajadust suurema investeeringu järele taristusse tulevikus.

-Miks peab Haapsalu raudtee esimese lõigu (Riisipere–Turba) korda tegema kohe järgmisel aastal, selmet teha enne korda Aaspere–Haljala surmalõik Tallinna–Narva maanteel?

Olen maanteeametiga selle teelõigu asjus suhelnud ja mulle on kinnitatud, et seda saab ehitama hakata kõige varem 2019.–2020. aastal. See on praegu optimaalne tähtaeg sel lõigul ehitamisega pihta hakkamiseks, sest enne päriselt ehituseni jõudmist tuleb see lõik projekteerida, maad võõrandada, hanked korraldada jne.

-Mida muud võiks Riisipere–Turba raudtee ehitamiseks mõeldud kaheksa miljoni euro eest teha?

Valitsuskoalitsiooni laual oli mitu projekti, kuid otsused langetati ühiselt ning Eesti parimat võimalikku arengut silmas pidades.

-Miks algul planeeritud Lelle–Pärnu raudteelõik investeeringute kavast välja jäi?

Lelle–Pärnu lõik oli üks kaalumise all olnud objektidest, mille ma ise kabinetti viisin, kuid kahjuks ei leidnud see koalitsiooni toetust.

-Kes olid poolt, kes vastu?

Koalitsiooni otsused on ühised.

-Mis Lelle–Pärnu raudteest edasi saab?

Lähiaastatel algab Rail Balticu ehitus, mis hiljem seda raudteed asendada võiks, senimaani tuleb aga otsida alternatiive.

-Mis sealt kavast peale Lelle–Pärnu veel välja jäi ja miks?

Kaalumise all oli mitu objekti, aga loetelu saaks liialt pikk. Riigi rahakott ei ole kummist ning minu hinnangul tehti parim võimalik valik.

-Mis asi on transiitteede programm ja millised maanteelõigud selle raames korda tehakse?

Transiitteede programm, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot, on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle teid kasutatakse läbisõidul. Samasugust programmi on kasutatud varemgi, kuid selgelt väiksemas mahus. Konkreetsed teed ei ole praegu paika pandud ning selguvad edaspidi.

-Miks te investeeringute kava nii kaua arutasite, kui kokkulepe pidi valitsuses sündima juba nädal tagasi?

Mullu novembris tööd alustanud valitsus teeb tööd põhjalikult ning kuulab ära valdkondade eksperdid. Selle kavaga ei olnud kiiret. Olen õnnelik, et jõudsime hea tulemuseni.

11.05.2017 13.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto