Sisukord
Nädala näod
Postimees
13.05.2017
Eesti Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Mälumäng Nii naljakat Eurovisiooni finaali pole veel nähtud Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Soojem ilm aitab haududa Ratas: kellelgi pole õigust erakonda lõhkuda Piirivalvurite surmaõnnetuse põhjustas vale liigutus (1) Eesti loobus võimalusest uuesti laulda Välismaa Lennart Meri konverentsi sissejuhatuseks räägiti ELi tulevikust Google Translate aitab Ameerika sõdureid Poolas Uudisteagentuur tegi natsidega hämara lepingu (3) Teenides nii isa- kui ka kodumaad Euroopa kaitsekulude graafik täielike andmetega Arvamus EKI keelekool: hindamatu väärtusega esivanemate keel Postimees 1996. aastal: Eesti politseinik märatsevate serblaste käes Edu on ebainimlik (4) Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Enesekindel jonnipunn Ajast maha jäänud revolutsionäär (21) Partsi munade hoidja (4) Mart Kivastiku veste: artiste meil jätkub, aga kuhu on jäänud lauljad, kirjanikud, kunstnikud, suurmehed poliitikas? (13) Maire Liivamets: olla oma maa eliit. Aga kuidas? (5) Juhtkiri: Euroopa ja maailm ristteel (9) Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Kultuur Nädala plaat. Ootuste survest Nädala plaat. Kuldne album Aja auk. Mürgel käib Sport Kuusmaa: me polnud selliseks kaitseks valmis Intervjuu: Aivar Pohlak valiti UEFA soovitusel FIFAs tähtsasse ametisse Eesti jalgpallikoondist ootab novembris eksootiline võistlusturnee Vaiksel ookeanil Mercedes rebib Ferraril eest Reportaaž: Rapla alustas hästi, Kalev lõpetas paremini AK Vikerkaar loeb. Suurim etnofuturist (1) 100 aastat üksildust Eesti külas Nädala plaat. Ootuste survest Konservatiivne Art Cologne Aja auk. Mürgel käib Eesti kultuuri täheatlas: rahvushümni sünd Tiiu Kuurme: ikka veel emale lootes (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: jälle nimeks Eesti Vabariik Ilmar Raag: ükski infokampaania ei lepita ühiskonda, kui majandus ei tööta ja riik on nõrk (9) Arter Ka Läti saab 100-aastaseks! Evelini saade kohtub «Seksi ja linnaga» Suur intervjuu! Matti Maasikas: Eestil pole luksust lasta ajaloo lõpu jalgrattal jalg sirgu (1) Appi, särk jäi koju, ketsid ka! Ei spordimeest see takista! Kas te tõesti ei leia trenniks aega?! Võtke siit eeskuju! Ilona Leib: millal meil oli 36 tundi vaba aega? Kõik emad armastavad kooki Võilill – müstiline ja maalähedane Eurovisioon: pidu iga päev Juba mitmendat korda moest ära Sõiduproov: Land Rover Discovery. Maadeavastaja otsib tööd Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ajast maha jäänud revolutsionäär

2 min lugemist
Oudekki Loone FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Hullumeelsetel on läbi ajaloo olnud revolutsioonides mängida kindel ja samas tähtis roll. Oma ekstaatilisusega aitavad nad kaasa tõmmata teisi väljakutele ja barrikaadidele kogunenuid. Sellistes olukordades on ülimalt oluline, et leiduks entusiaste, kes sündmused käima ja ülejäänud enda järel tõmbaksid. Nii näiteks võis Alice Tisler saja aasta eest innustada oma eeskujuga punakaartlasi lahingusse, sest kuidas kõlbas meestel kehvem olla naisterahvast, kes nendega koos rünnakule tormas. 

Iga asja jaoks on aga oma aeg ja koht. Revolutsioonide ja revolutsionääride koht on maades, kus ei elata väga halvasti ega väga hästi, vaid on midagi vahepealset. Väga vaestes maades on inimesed lihtsalt sedavõrd hõivatud ellu jäämisega, et pole mahti revolutsioone korraldada. Ning seal, kus elujärg igati korralik, ei eksisteerigi vajadust nagu kuulsal Delacroix’ maalil paljastatud rindadega naise sabas barrikaadidele sörkida, või nagu mõne aasta eest Kiievis linna keskväljakul korruptsioonivastastel autorehve süüdata ja korruptsiooni poolehoidjate ehk siis Ukraina juhtumi puhul miilitsaga madistada.

Küllaltki hea ja stabiilse eluga riikide hulka kuulub tänapäeval ka Eesti. Ehkki veel saja aasta eest oli kõik teisiti ning ka meeleolud ühiskonnas, kus tooni andsid rentnikud, võlglased ja sulased, olid hoopis teised. Sellistes oludes sündisid omad Alice Tislerid, kellele nõukapropaganda veel takkajärele ideoloogilistel põhjustel mitu vinti peale kruttis.

Aasta pole enam 1917 vaid 2017. Ja inimesi, kes veel saja aasta eest oleksid võinud paljastatud rinnaga barrikaadidele lipata, nimetavad koalitsioonikaaslased praegu lihtsalt ullikesteks. Kuidagi solvav, aga vähemalt nõnda reageeris IRLi parlamendisaadik Kalle Muuli Keskerakonna endise peasekretäri Oudekki Loone intervjuule 9. mail pronkssõduri juures, võidupüha tähistava rahvahulga seas. Mida Loone täpselt kaamerate ees pomises, praeguseks ilmselt paljud enam ei mäletagi. Kuid osale Eestimaa elanikele sai taas välja saadetud üks ja teistele teine sõnum, neid omavahel vastandades, nagu Keskerakonna poliitikutel kombeks.

Iseenesest polegi nii oluline, et kellelegi Loone jutust suurt midagi meelde ei jäänud, sest ka siis, kui sakslased Lenini Veebruarirevolutsiooni järel plombeeritud vagunis Petrogradi kärutasid ja ta soomusauto otsast raudteejaama kogunenud rahvahulgale kõne pidas, kuulsid puuduva võimendustehnika tõttu Lenini juttu vaid vähesed. Nii on hilisematest memuaaridest teada, et Lenin soomusauto otsas oli äge, aga millest ta seal seaistes ja agaralt kätega vehkides seletas, ei tea keegi, sest kuuldi vaid esimestes ridades.

Sedakorda on lugu teine. Eesti poliitilisel Olümposel on igati värvikas ja vahva tegelane – Oudekki Loone. On tehnika, mis ta sõnumi massidesse viib. Kuid lihtsalt ajad on teised ja kui Oudekki Loone üritabki piltlikult öeldes Lenini kombel soomusauto otsa hüpata, et sealt ahelates töörahvale sütitavaid kõnesid pidada, siis kukub see kuidagi karikatuurselt ja naljakalt välja. Seda leegitsevate silmadega inimest vaadates ja tema juttu kuulates jääb paraku mulje, et ta on ajast maha jäänud. Nii oma sadakond aastat.

Seotud lood
12.05.2017 15.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto