Sisukord
Juhtkiri
Postimees
15.05.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne 22 sasipundart lahti harutada (12) Tagakülg Magusamaks ei erista looduslikku ja lisatud suhkrut Aasta ema: konkurss peaks liitma kõiki emasid Koondamise tõttu jääb osa ilmaandmeid kogumata Tartus avaldati meelt plaanitava tselluloositehase vastu Minister Tsahkna kodus puhkes tulekahju Seeder hakkab otsima IRLi kadunud valijaid (1) Siirale muusikale panustanud Portugal võitis esimest korda Eurovisiooni Majandus Eestlane ei suuda auguga saiast loobuda Pensionifondiäri muutub üha kasumlikumaks Majanduse lühiuudised Turud ei karda enam mitte midagi Välismaa NATO asejuht: Afganistan saab taas tähelepanu AJA PEEGEL: Hispaania kaalub «natsiaja» muutmist Emmanuel Macron vannutati ametisse Hruštšovkasid armastavad moskvalased algatasid ülestõusu Põhja-Korea katsetas taas Soome leinab riigimeest Arvamus Eerik-Niiles Kross: Stalin, Tief ja Loone (70) Jaanus Marrandi: jõukuse kasvul piirid ees (11) Juhtkiri: kummaline vallavolikogu – nagu Schrödingeri kass (3) Postimees 1935. aastal: riigipöörde ja atentaadikavatsused Kadri Simson: investeeringud taristusse (1) Taavi Minnik: Keskerakonna puhtad põlled (4) Kultuur «Oma keele leidsin ma üles» Kas sa Alfredot ja Violettat tead? Isabelle Hupperti reis tagasi tulevikku Sport Šveits alistas Kanada! Prantsusmaa jaks piirdus Soome üllatamisega Vaprusele võit, liidrid ikka rinnutsi Hea sõidu teinud Kangert sihib veel kõrgemale Spordi lühiuudised Liverpool ja Klavan tegid suure sammu Meistrite liiga poole Raskekahurid Mägi ja Kanter andsid vägeva avapaugu Rapla korraldas Kalevile hetkelise šoki Mercedese filigraanne taktikaetendus võimaldas Hamiltonil Vetteli üle mängida Tartu Kool seadis end endisse hotelli sisse Ülinakkav ja kiirelt tappev jalakasurm jõudis Tartusse Draama elab laval väliste efektideta Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kummaline vallavolikogu – nagu Schrödingeri kass

2 min lugemist

Käsitleme tänases lehes haldusreformi veel lahendamata (tüli)puntraid. Loomulikult vajab igaüks neist lahendust, mis oleks nii mõistuspärane kui ka õiguslikult vettpidav ning vastaks kohalike elanike huvidele.

Samuti tuleb väga ettevaatlik olla seal, kus kahtlustatakse, et konkreetne sundliitmise suund on võetud lähtuvalt mõne võimuerakonna kitsast huvist. Õiguslike vaidluste ajakava on äärmiselt pingeline, sest omavalitsuste valimised on sisuliselt ukse ees. Volikogude valimiste päev on 15. oktoober. Seaduse järgi peab volikogu liikmete arv, valimisringkonnad, valimiskomisjonide liikmed jne olema määratud hiljemalt 90. päevaks enne valimispäeva – s.o juuli keskel. Kui selleks ajaks on lahendamata vaidlusi, milline see uus vald üldse on, millele volikogu valima hakatakse, tekib äärmiselt kummaline olukord, kus valitav volikogu on nagu Schrödingeri kass (ühtaegu nii elus kui surnud). Kuna see võib kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi tegelikus elus, oleks igati parem säärast seisu vältida.

Taustaks tasub aga mõelda, et haldusreformi toimumise fakt ja see, et enamikul Eesti territooriumist enam vallapiiride tõmbamise tülisid pole, on omamoodi ime. Seljataga on mitu aastakümmet vaidlusi ja kogemust, et kõik katsed ja ettepanekud takerdusid ikka mõne poliitilise kännu taha. Kusjuures neid kändegi pole kindlasti õiglane pidada vaid erakondade omavaheliseks kiusuks. Üldistades saame öelda, et põrkusid kaks erinevat vaadet sellele, mis on omavalitsuste ülesannetest peamine: kas teenuste osutamine elanikele või kohalike kogukondade huvide esindamine ja keskvõimu tasakaalustamine.

Samal ajal vähenes absoluutses enamikus omavalitsustes elanike arv ja sattus üha suurema küsimärgi alla nende võime teha jätkusuutlikult kõike seda, mida seaduste järgi omavalitsustelt oodatakse. Asjad liikusid pigem selle poole, et üha rohkem omavalitsuste sisulisi kohustusi oleks tulnud võtta valitsuse korraldada.

Ka eelmiste riigikogu valimiste (2015) eel ei leidunud tervemõistuslikke poliitikavaatlejaid, kes oleksid optimistlikult hüüatanud: nüüd tehakse haldusreform kindlasti ära. Kui tagantjärele võrrelda parlamendierakondade programme ja nüüdseks teoks saanud omavalitsuste ühinemist, siis saab vaid kinnitada, et tegelik reform ei ole saanud selgelt ühegi erakonna nägu.

Ainuüksi selle eest, et kõigest kaks aastat pärast riigikogu valimisi on reform peaaegu tehtud, võib eelmisele koalitsioonile tublisti plusspunkte jagada. Ja praegusele selle eest, et nad haldusterritoriaalsele reformile pidurit ei tõmmanud.

See üldine kiitus ei tähenda siiski, et veel ees seisvatesse vaidlustesse ja takistustesse tohiks üleolevalt suhtuda, ja ammugi ei saa väita, et tegu oleks ideaalse reformiga. Samuti on selge, et ühinemine ja ühendamine on alles tegeliku töö algus.

Seotud lood
13.05.2017 16.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto