Sisukord
Arvamus
Postimees
16.05.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kaitseliitlased pannakse proovile Horoskoop ERRi uus juht käis välja oma meeskonna (1) Tagakülg Esikülg Taavi Aas püüab eestlaste hääli (1) Kogenud lasteaednik nahutas lapsi Kohus ei vabastanud Indrek Pertelsoni võlgadest Telia praagi tõttu läks Eurovisiooni hääletusel 4000 eestlase hääl raisku Majandus Kodus elektri tootjate hulk plahvatuslikult kasvanud (1) Harjumaa loob oma internetifirma Rünnak nakatas sadu tuhandeid arvuteid Välismajanduse lühid Välismaa Juuste istutamine turgutab Istanbuli turismi Põhja-Korea teeb rakettidega edusamme Mis saab, kui «Londoni sild on maas»? Välismaa lühid Saksa sotsid said Merkelilt valusalt lüüa Eesti noolib ÜRO missiooni juhi kohta Kuninganna ema surmaks valmistuti 22 aastat Arvamus Hendrik Agur: õpetaja palk 3000 eurot annaks sõnumi väärtustest (12) Sirje Potisepp: äkki maksustaks magusa asemel nutiseadmed ja arvutimängud? (11) Lauri Hussar: kui Daciast saab Tesla (13) Juhtkiri: maa tuleb täita kiire internetiga Edasi 1990. aastal: Toompeal jäi eesti rahva tahe peale Hannes Luts: 20 miljoni euro kulutamine Pärnu lennujaamale on laristamine (3) Kultuur Kaks tüdrukut ehitasid mere äärde salapärase maja Vormide mäng Jõhvi balletifestivalil Sport Kanter paar nädalat audis Jalgpalliliit võttis rahahädas Sillamäe Kalevi luubi alla Murdmaasuusatajate ja suusaliidu kaklus mõjutab valusalt ka teisi alasid (1) Põhjendamatu agressiivsus ja idiootsus segasid Girol kaarte Leegionärid teenisid lõpuks palga auga välja ja Serviti võitis kindlalt Miks mängisid Kuusmaa ja Varrak kaameramehega peitust? Tartu Ülikooli kliinikum tahab mõisa vana peahoone lammutada Tahate suurt laeva? Tartust saab Mis üle jõu, see teiste kanda? Tartu tõmbab trammi ideele pidurit (1) Head lapsed, need kasvavad trahvita Tartu on rattaringluseks valmis Rahva hääl olgu valitsusele seaduseks Tartu meelitab presidendi vastuvõttu Millal kulunud sebrad värske värvi saavad? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: maa tuleb täita kiire internetiga

2 min lugemist
Internet. FOTO: SCANPIX

Internet ei ilmunud tänapäeva inimese ellu just väga ammu. Näiteks ei olnud veel 1990. aastate keskel suuremal osal meie riigi elanikest sellest veel vähimatki ettekujutust. Maailmas toimuvast saadi aimu paberlehte lugedes, raadiot kuulates ja telekat vaadates. Kirju kirjutati ikka sulepeaga, vastuseid tuli kaua oodata, kuid kaugemate paikadega suhtlemiseks toona alternatiivi polnud, kuna kaugekõned maksid palju. Isesõitvad autod ja külmkapp, mis oma peremehele teate saadaks, kui vorst on halvaks läinud, kuulusid ulme valdkonda.

Nüüdseks on see ulmena tundunud tulevik juba kätte jõudnud, kuna interneti mõju meie elule on võimatu üle hinnata. Infovahetuse kiirus ühest planeedi otsast teise annab võimaluse uudiseid silmapilk teada saada. Ja mitte ainult massimeediast, vaid ka oma sõpradelt-tuttavatelt. Noorema põlve esindajad võib-olla polegi elus entsüklopeediat või sõnaraamatut käes hoidnud, kuna põhimõtteliselt leiab internetist vastuse ükskõik millisele küsimusele. Praeguses maailmas on suurem ühenduskiirus vajalik tohutute andmehulkadega töötades, neid võrgust vastavalt alla või siis sinna üles laadides. Kiire internet on ühtviisi tähtis nii asjaarmastajale kui ka professionaalile.

Eestis on juurdepääsu internetile nimetatud ka inimõiguseks. Kui internetiteenuse pakkujad tõid turule ülikiire üles- ja allalaadimiskiirusega interneti, siis oli algusest peale selge, et valguskaabli paigaldamine igale poole pole erafirmade jaoks lihtsalt kasumlik, mis omakorda tähendas seda, et ülikiire internet igasse Eestimaa kodusse ei jõua.

Lairiba võrgu viimine nn turutõrkepiirkondadesse, kuhu selle rajamine ei ole ettevõtja seisukohast rentaabel, saab toimuda vaid riigi, omavalitsuste ja soovijate omavahelises koostöös ning siin on positiivset eeskuju ja teed näitamas Harjumaa omavalitsuste DigiMaa projekt, millest on juttu ka tänases Postimehes.

Lairiba baasvõrgu rajamisest on saanud regionaalpoliitiline projekt, mille puhul tuleb positiivselt esile tõsta riigikogu lairiba toetusgrupi liikmete tööd, sest tänu sellele on saadud riigi toetus, et seadust muuta ja võrke rajada, mis teeb selle tegevuse odavamaks. Oleme rohkem kuulnud näiteks riigikogu toetusgruppidest, mis taotlevad juba Pätsi ajal rehabiliteeritud vabadussõjalaste teistkordset rehabiliteerimist või Haapsalu raudtee taastamist. Mõlema jaoks puudub praegu ju igasugune praktiline vajadus, ehkki see võimaldab populistidest poliitikutel endale odavat reklaami teha. Kiirest internetist maal ja linnas on aga kahtlemata palju enam tegelikku kasu.

Seotud lood
15.05.2017 17.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto