Sisukord
Kultuur
Postimees
17.05.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Kõik kardavad Margus Hendriksoni (1) Tagakülg Kiuslik Hendrikson võitleb õiguse eest (1) Otepää ametnikud on Hendriksoni ettepanekutest väsinud (1) Esikülg Oma naist väidetavalt süüdata ähvardanud süürlane eitab süüd Aas: EKRE ja Reformierakonna koostöö võib Tallinnas võimu muuta Eakale emale-isale oleks hea kink üks huvitav koolitus Kohus karistas vastsündinu tapnud noort naist tingimisi Majandus Välismajanduse lühiuudised Investor Mari: kevad minu portfellis Ford üritab uut hoogu saada Välismaa Rashid: ameeriklasteta Afganistani valitsus kukuks (3) Washingtoni ekspert peab NATO-lt lisavägede küsimist loogiliseks Keenia kalurid käivad järvel relvadega Tagasi eelmisse kümnendisse: NATO arutab Afganistani lisavägede saatmist (3) Trump: mul on õigus Venemaaga infot jagada Arvamus Ahto Lobjakas: Kenderi võit on terve ühiskonna võit (53) Kalev Vilgats: rongiga Pärnusse (1) Olavi Pihlamägi: kuidas tuua Eurovisiooni võit jälle Eestisse? (6) Olev Remsu: kas tulemas on teine Korea sõda? (6) Juhtkiri: kaks teist tooli Postimees 1994. aastal: Iisraeli firma TAAS vahetab ebakvaliteetsed õhutõrjesuurtükid välja Eestile sobiva relvastuse vastu Kultuur Ma otsin, otsin, otsin... Cannes'i festival paneb maksimalistidki pingutama Suur setu ja veel suurem filmimees astus ootamatult ideaalmaastikele (1) Kultuuri lühid Sport Kirsipuu: kuna Kangertil liidrikogemus puudub, on tal lihtsam Kontaveit proovib korrata Kanepi saavutust Rikberg pääses esimest korda välisklubisse Spordi lühiuudised Üle seitsme aasta taas kaarti lugev Olaf Suuder: vanuse ülempiiri pole ju keegi kehtestanud Epeenaisi ümbritseb suhete sasipundar (3) Margus Kiiver: kas näeme Portugalis uut võitjat? Rapla korvpalli edulugu: tüdrukute võistkonnast Eesti tippklubiks Tartu Kliinikum loobus kavast lammutada vana mõis Särava karjääriga teadlane Heidi-Ingrid Maaroos harjutab Kuressaares klaverit Kümnenda klassi noormees osales 12. klassi olümpiaadil ja võitis selle Rektor Volli Kalm: võin võtta kergemat sorti mürki, et ülikooli raamatukogu saab aasta jooksul remonditud Joel Juht alustab täna öösel 150 km pikkust jooksumaratoni Tallinnast Jõgevale Tartlased teevad suurpuhastust, jäätmejaamad on tehnikast punnis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ma otsin, otsin, otsin...

3 min lugemist
Lauri Lagle autorilavastuses «Päev pärast vaikust» mängivad Rasmus Kaljujärv, Eva Koldits, Marika Vaarik ja Gert Raudsep (puudub fotolt). FOTO: Kulla Laas / NO99

Ma pole vist kunagi näinud nii külma lavastust. Otseses mõttes. Poolteist tundi lõdisemist NO99 pooltühjas saalis (nägin teist etendust 9. mail). Teater on ilmselt nina õue pistmata otsustanud minna suverežiimile ja kütte arvelt kokku hoida või siis on publiku lõdisema panek kaval fenomenoloogiline nüke lavastuse atmosfääri sisenemiseks. 

Lauri Lagle uues lavastuses toimetavad neli polaaruurijat kõledal lumeväljal, võideldes ebainimlike tormituultega. Need tormituuled (mida laval loodi tegelikult vaid helidega) jõudsid ka publikuni. Samas, ma ei ole kunagi arvanud, et kunstikogemus peab olema midagi meeldivat.

Uuslavastuses tegelevad näitlejad Rasmus Kaljujärv, Eva Koldits, Gert Raudsep ja Marika Vaarik hasartselt teada saamise, teadmiste kogumise ja nende talletamisega. Lavastuse «Päev pärast vaikust» tõlgendusruum on erakordselt avar, kuid teatavale rajajoonele osutab kavalehel teaduste akadeemia president Tarmo Soomere: «Seda hetke, kui sa teadlasena jõuad lõpuks teadmiste piirile ja sinu ees avaneb teadmatus, kui sa oled lõpuks ometi pärast aastatepikkust tööd kohas, kus sinu ees laiub mitteteadmine – see on nagu mäetipule tõusmine ja värske õhu hingamine. Lõpuks ometi midagi, mida sa ei tea.»

Ja allusioonid lavastuse pealkirjale: «Kuidas näeb välja teadlase rõõm uue avastuse puhul? See on sügava vaikuse ja süvenemise hetk. Võib öelda, et teadlase õnnejoovastus on siis, kui ta momendiks väga tõsiselt ekraani põrnitseb, sest ta on just teada saanud midagi erakordset. See on kirgastumise hetk: ise ka ei usu.» Neid mäetipule jõudmisi ja kirgastumise hetki meile lavalt näidataksegi, kuid näeme ka sügavamaid tagasilangusi, kui miski ei õnnestu ja kõik on igav ja tuim.

Laval tegutsevad kirglikud inimesed, kes tahavad midagi teada saada. Kompromissitult. Nad elavad väikeses steriilses uurimisjaamas pead-jalad koos. Kunstnikutöö (Kamilla Kase, Allan Appelberg ja Lauri Lagle) on ülimalt stiilipuhas, täpne ja nauditav. Erkroheliste mütsidega hallid isikupäratud tegelased valgel lavapinnal tumelilla tähistaeva all. Jah, performatiivne esteetika on paigas.

Lauri Lagle autorilavastuses «Päev pärast vaikust» mängivad Eva Koldits, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv ja Marika Vaarik. FOTO: Kulla Laas

Lavastuse üheks tähtsamaks tegelaseks tõuseb Hendrik Kaljujärve helikujundus – need innukad lavateadlased nimelt tegelevadki helide koukimisega kuskilt maapõuest. Ühel hetkel kasvab nende heliuuring tõeliseks kontserdiks.

Lavastuse kulminatsioon ongi hetk, mil saab nautida kolme näitleja esitatud sürreaalset kontserti, poognatõmbeid pikkadel metallkeeltel. Sel hetkel sulas minu jaoks katseklaaside ja mõõteriistadega loodav nn kõva teadus üheks pehme, loomingulise (kunsti)teadusega. Valgustav hetk!

Lauri Lagle lõi eelmise aasta ühe parema lavastuse – «Paradiisi» Von Krahli Teatris. Uuslavastus «Päev pärast vaikust» on täiesti teistsuguse õhustikuga, kuigi me võime ikkagi ära tunda laurilagleliku performatiivse atmosfääriteatri. Seekord on ta loonud absurditeatri, visuaalteatri, objektiteatri, füüsilise teatri, teadusteatri, pantomiimilise komöödia ja heliinstallatsiooni segu.

Kui «Paradiis» oli sõbralik, avatud ja kutsuv, siis «Päev pärast vaikust» on suletud, hermeetiline, kinnine nagu klaasseinaga uurimisjaam lavakujunduses. Seekord ei lasta kellelegi laval kaasa elada, sest ka näitlejad on suletud oma tööjopede sisse ja süsimustade prillide taha. Kogu lavategevus mõjub vahendatult, mitte vahetult.

Ka üksikud laused, mis lavalt kostavad, on vahendatud – läbi kõlarite või klaasseina tagant. Erinevad meediumid (kõne, helid, liikumine, fotod, video) tekitavad filtri lava ja publiku vahele. Kas miski jõuab ka üle lumevälja vaataja sisemusse, on küllap väga subjektiivselt tajutav. 

Neli tegelast laval toimetavad ühelt poolt täielikus sümbioosis, nad ei vaja omavaheliseks suhtluseks palju sõnu. Nende liigutused on täpsed ja mõõdetud, nende päevaplaan on paigas: on teada, millal peab sööma suppi, millal kuduma, millal koguma tühje purke, millal vaatama puhkuseslaide. Teisalt, mille nimel see kõik? Kas ei aja nad mitte taga tühjust? Nende kogutud klaaspurgid on tühjad. Nad raputavad neid kogu hingest, kuid tühjaks need jäävad. Seda tõdev teadlane istub nukralt pingile.

Kas aga elada selle nimel, et hetkiti välgatab tühjusemudru seest kaunis heli? Elada nende sekundite nimel? Kummitama jääb Marika Vaariku lausutu: «Ma otsin, otsin, otsin...»

Lauri Lagle autorilavastuses «Päev pärast vaikust» mängivad Gert Raudsep, Eva Koldits, Marika Vaarik ja Rasmus Kaljujärv. FOTO: Kulla Laas

ARVUSTUS

Lauri Lagle «Päev pärast vaikust»

  • Lavastaja Lauri Lagle
  • Helid Hendrik Kaljujärv, kunstnikud Kamilla Kase, Allan Appelberg, Lauri Lagle, valgus Siim Reispass, dramaturg Eero Epner
  • Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv
  • Esietendus teatris NO99 6. mail
Seotud lood
16.05.2017 18.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto