Sisukord
Arvamus
Postimees
17.05.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Kõik kardavad Margus Hendriksoni (1) Tagakülg Kiuslik Hendrikson võitleb õiguse eest (1) Otepää ametnikud on Hendriksoni ettepanekutest väsinud (1) Esikülg Oma naist väidetavalt süüdata ähvardanud süürlane eitab süüd Aas: EKRE ja Reformierakonna koostöö võib Tallinnas võimu muuta Eakale emale-isale oleks hea kink üks huvitav koolitus Kohus karistas vastsündinu tapnud noort naist tingimisi Majandus Välismajanduse lühiuudised Investor Mari: kevad minu portfellis Ford üritab uut hoogu saada Välismaa Rashid: ameeriklasteta Afganistani valitsus kukuks (3) Washingtoni ekspert peab NATO-lt lisavägede küsimist loogiliseks Keenia kalurid käivad järvel relvadega Tagasi eelmisse kümnendisse: NATO arutab Afganistani lisavägede saatmist (3) Trump: mul on õigus Venemaaga infot jagada Arvamus Ahto Lobjakas: Kenderi võit on terve ühiskonna võit (53) Kalev Vilgats: rongiga Pärnusse (1) Olavi Pihlamägi: kuidas tuua Eurovisiooni võit jälle Eestisse? (6) Olev Remsu: kas tulemas on teine Korea sõda? (6) Juhtkiri: kaks teist tooli Postimees 1994. aastal: Iisraeli firma TAAS vahetab ebakvaliteetsed õhutõrjesuurtükid välja Eestile sobiva relvastuse vastu Kultuur Ma otsin, otsin, otsin... Cannes'i festival paneb maksimalistidki pingutama Suur setu ja veel suurem filmimees astus ootamatult ideaalmaastikele (1) Kultuuri lühid Sport Kirsipuu: kuna Kangertil liidrikogemus puudub, on tal lihtsam Kontaveit proovib korrata Kanepi saavutust Rikberg pääses esimest korda välisklubisse Spordi lühiuudised Üle seitsme aasta taas kaarti lugev Olaf Suuder: vanuse ülempiiri pole ju keegi kehtestanud Epeenaisi ümbritseb suhete sasipundar (3) Margus Kiiver: kas näeme Portugalis uut võitjat? Rapla korvpalli edulugu: tüdrukute võistkonnast Eesti tippklubiks Tartu Kliinikum loobus kavast lammutada vana mõis Särava karjääriga teadlane Heidi-Ingrid Maaroos harjutab Kuressaares klaverit Kümnenda klassi noormees osales 12. klassi olümpiaadil ja võitis selle Rektor Volli Kalm: võin võtta kergemat sorti mürki, et ülikooli raamatukogu saab aasta jooksul remonditud Joel Juht alustab täna öösel 150 km pikkust jooksumaratoni Tallinnast Jõgevale Tartlased teevad suurpuhastust, jäätmejaamad on tehnikast punnis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ahto Lobjakas: Kenderi võit on terve ühiskonna võit

2 min lugemist
Ahto Lobjakas FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Tagasi on löödud katse kehtestada Eesti Vabariigis tsensuur. Kui Harju maakohus mõistis Kaur Kenderi õigeks lapsporno kirjutamise süüdistuses, kaitses kohus loomisvabadust. Kirjanik on oma loomes vaba, ehk nagu Kender ise ütleb: tal on valge paber ja mustad tähed. Kuidas tähed paberile paigutuvad, otsustab loomeakt üksi.

Kuid see on vaid pool rehkendust. Sõnad «tsensuuri ei ole» põhiseaduse paragrahvis 45 ei piirdu ainult loominguvabadusega. Iga Eesti kodanik võib end väljendada, nagu tahab. Selle lausega kinnitab riik, et tal pole rahuajal kodaniku üle muid õigusi peale nende, mis puudutavad avaliku korra ja riigi kaitset.

Need erandid on aga ikkagi määratletud kodanike õiguste kaudu: avalik kord ja vaba riik on vajalikud selleks, et kodanikud saaksid vabadust nautida. Au ja hea nime kaitsel kaitseme piiri, mille sees igaüks meist on vaba niikaua, kuni me ei riku teise sama vabadust.

Kõlblus ei kuulu sellesse ritta. Katse kehtestada mingit välist, kõrgemat õigust kodaniku üle on jäänuk aegadest, mil inimene polnud lõpuni vaba enda eest otsustama. Kõlblus on ainus erand väljendusvabaduse piiramisel, millel tänapäeval puudub ratsionaalne alus. Sest mis saaks olla see kõrgem võim, kui riik on vabade kodanike ühendus ja kirik temast lahutatud? Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne mainib meilegi kehtivat pretsedenti Euroopa Inimõiguste Kohtust (EIK), millega lükati kõrvale apellatsioon inglise loomõiguse «headele kommetele», mille järgimist võis võim kunagi kodanikelt eeldada.

Head kombed, ütles EIK, ei anna ilmselgelt piisavat juhist selleks, kuidas tulevikus käituda. Kõlblus on mineviku lapsevanemlik diktaat, meie ajastu olemus seisneb iga inimese täiskasvanulikus iseenese eest vastutamises ilma eelhoolde vajaduseta, nagu kirjutas juba Immanuel Kant. Meie aja kõlblus on seadusekuulekus, muidugi eeldusel, et seadused on valgustatud ja vabad. Kodaniku võimalus ise enda eest otsustada on riigi vabaduse proovikivi.

Kenderi kaasus annab ka sissevaate sellesse, kuidas väljendusvabadus peab austama kaaskodanike vabadust. Kaaskodanike alandamise, solvamise, nende ründamisele kutsumise keelamine pole tsensuur, kuna kaitstakse nende vabadust riigi võrdsete suveräänsete subjektidena. Kunstnik samas ei haava luues midagi peale sümbolite. Laste puutumatus on tähtis, aga kirjanduses rebitakse ta kontekstist välja.

Võtkem paralleel antisemitismi ja holokaustiga – vabas maailmas ei keela nende kujutamist ei trükis ega pildis keegi. Õõvastavalt tõetruult antisemiitlikke tegelasi leiame näiteks Martin Amise «Huvitsoonis» või Umberto Eco «Praha kalmistus». Eco raamat on eesti keelde tõlgitud. Kas tähendab see prokuratuuri loogika järgi, et laste pilastamist kujutav kirjanik õhutab lastepilastamisele, aga holokausti ja antisemitismi meisterlik kujutaja juutidele ohtu ei kujuta? Või on juudid meile riigis vähemtähtsad kui lapsed? 

Veel kaks olulist momenti. Kender avaldas «Untitled XII» asudes USAs, riputades teksti Suurbritannias asuvasse serverisse. Millel rajaneks Eesti riigi õigus tsensuurile? Et Kender kirjutas eesti keeles – ja siit järelduvalt jälitab Eesti riik kõiki eesti keeles kirjutajaid üle kogu maailma? Aga mis oleks juhtunud, kui «Untitled XII» oleks ilmunud võru keeles? Inglise-eesti keelte seguna proportsioonis 51-49?

Teiseks on suur väärtus, et langes veidigi see postsovetlik 99-koma-midagi suhtarv, mis tähistab süüdistuse esitanud prokuratuuri võidu tõenäosust Eesti õigusemõistmises.

Seotud lood
16.05.2017 18.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto