Sisukord
Kultuur
Postimees
20.05.2017
Eesti Ratase hiilgus libiseb käest Uhke muuseum valmis riigi kiuste Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Muuseumiöö ka loomaaias Tagakülg Reservid sulavad kui lumi (3) Valga poliitik ei võta prügistamist omaks Välismaa Galerii: Leedu endine esileedi on Florida kinnisvarasobingute tõttu uurimise all Tõrjutuna tõusva päikese maal Välismaa lühid Arvamus Nõukogu esimees (1) Postimees 1932. aastal: kaitseväe lendurite lend Praagast Tallinna Isamaa magamistuba (6) Töömehe raske elu (1) Juhtkiri: publikumagnet ja tänane muuseumiöö Eesti uus suursaadik (1) EKI keelekool: kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha (1) Jelena Skulskaja veste: maailma lõpp, nagu ikka, jääb hiljaks Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Sigrid Kõiv: tarbija päästmine Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Kultuur Aja auk. Briti kõige kurjem mees suri ära (2) Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Sport Tänak pääses reedel suuremast draamast Tommi Mäkinen: Toyota on Ott Tänaku palkamisest väga huvitatud Kontaveidi plaan: jätkata sähvatamist Videolugu: kas penaltilöömine on täppisteadus? Tarbija Sõõrikukohviku sõõrik mekib hää AK Peeter Langovitsi tagasivaade: rongiga Euroopasse Märkmeid haprast riigist (mida ka meie toetame) (18) Vikerkaar loeb. Natside eesrindlik uimastiriik Ira Lemberi lugude lugu Enam praktilist meelt! Romantiline rõveromaan sugudevahelisest vaenust Värske kirjaoskamatu märkmed Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Arter Soome visionäär ehitab 1341 hobujõudu arendavat elektriautot Mu kõrvu voolas puhast kulda Filmiarvustus «Puhkuse pantvangid»: Ebaõnnestunud film ebaõnnestunud puhkusest Horoskoop Jüri Kolk: usaldusloto Tuntud inimesed meenutavad: klassiekskursioonid olid ettearvamatud Sada kitlit ja nelikümmend põlle 201 maratoni jooksnud 70-aastane naine: jooksen, kuni jaksan! (1) Kogu Eesti kodukohvitab Eesti disain vallutas Kiievi Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss

1 min lugemist
Raimond Valgre. FOTO: jazzkaar.ee

«Otsekui lunastusena nõukogude butafoorsele tegelikkusele sünnib Valgre «Saaremaa valss». Mitte ainult eestlaste, vaid ka soomlaste tulevane rahvalaul. Algselt minooris kirjutatud, aga repertuaarinõukogus mažoori pööratud laulu paradoksaalne jõud ilmnebki selles, et lauldes hetkelisest suveööst Saaremaa heinamaal, kus tantsitakse elurõõmu, armastuse ja rahu valgel, väreleb ometi selle taga üks nimetu, kurbusega varjutatud igatsus. Igatsus igaviku järele. See, mis saatis Valgretki.»

Nõnda olen kirjutanud 2014. aastal Eesti Draamateatris Merle Karusoo lavastatud Valgre-näidendi «Laul, mis jääb» arvustuse lõpetuseks. «Saaremaa valss» põimib üheks kolm eesti kultuuri suurkuju – Raimond Valgrest kirjutades jõuame Debora Vaarandi juurde ja laulu muutumises Eesti märgiks Soomes on omakorda saatuslik roll olnud Georg Otsal.

«Saaremaa valss» lõpetab Debora Vaarandi poeemi «Talgud Lööne soos», mis ilmub esmakordselt Loomingu 1946. aasta oktoobri/novembri kaksiknumbris. Vaarandi on kirjutanud selle Kivimäe sanatooriumis, kus toibub kopsutuberkuloosist. «Kirjutasin «Lööne talgute» lõpetuseks viis-kuus salmi ülistust Saaremaa heinamaadele valges suveöös ja uhkele ning ilusale saarepiigale, kes end kavalaist juttudest püüda ei lase,» on Vaarandi meenutanud oma noorusloo raamatus «Aastad ja päevad» (2006). 1949. aastal sünnib Valgre sulest meloodia laulule, mis sünnihetkel saab nime «Ta keerutab, lennutab». Kultuuribiograaf Kulle Raig on raamatu Georg Otsa elust pealkirjastanudki «Saaremaa valsiga» (sm K 2002, ee 2003). 1957. aastal on Ots olnud kontsertreisil Soomes. Sama aasta septembris tuleb ka välja plaat Otsa lauludega, mille A-poolel laulab ta «Saaremaa valssi», B-poolel aga Valter Ojakääru lugu «Rannakolhoosis». Mõlema teksti autor on Debora Vaarandi. Raig kirjutab: «Plaadi müügiedu on tohutu, seda müüakse üle 30 000 eksemplari. «Saaremaa valss» kõlab raadios peaegu iga päev, soovikontsertidel enim soovitud palana püsib see aastakümneid.» Laulu maagia on teinud Saaremaast soomlastele palverännakuga võrreldava sihtkoha. «Saaremaa valsil» on aga samasugune melanhoolne energia nagu ka Arvo Pärdi «Ukuaru valsil». 

Seotud lood
19.05.2017 22.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto