Sisukord
Arvamus
Postimees
20.05.2017
Eesti Ratase hiilgus libiseb käest Uhke muuseum valmis riigi kiuste Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Muuseumiöö ka loomaaias Tagakülg Reservid sulavad kui lumi (3) Valga poliitik ei võta prügistamist omaks Välismaa Galerii: Leedu endine esileedi on Florida kinnisvarasobingute tõttu uurimise all Tõrjutuna tõusva päikese maal Välismaa lühid Arvamus Nõukogu esimees (1) Postimees 1932. aastal: kaitseväe lendurite lend Praagast Tallinna Isamaa magamistuba (6) Töömehe raske elu (1) Juhtkiri: publikumagnet ja tänane muuseumiöö Eesti uus suursaadik (1) EKI keelekool: kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha (1) Jelena Skulskaja veste: maailma lõpp, nagu ikka, jääb hiljaks Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Sigrid Kõiv: tarbija päästmine Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Kultuur Aja auk. Briti kõige kurjem mees suri ära (2) Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Sport Tänak pääses reedel suuremast draamast Tommi Mäkinen: Toyota on Ott Tänaku palkamisest väga huvitatud Kontaveidi plaan: jätkata sähvatamist Videolugu: kas penaltilöömine on täppisteadus? Tarbija Sõõrikukohviku sõõrik mekib hää AK Peeter Langovitsi tagasivaade: rongiga Euroopasse Märkmeid haprast riigist (mida ka meie toetame) (18) Vikerkaar loeb. Natside eesrindlik uimastiriik Ira Lemberi lugude lugu Enam praktilist meelt! Romantiline rõveromaan sugudevahelisest vaenust Värske kirjaoskamatu märkmed Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Arter Soome visionäär ehitab 1341 hobujõudu arendavat elektriautot Mu kõrvu voolas puhast kulda Filmiarvustus «Puhkuse pantvangid»: Ebaõnnestunud film ebaõnnestunud puhkusest Horoskoop Jüri Kolk: usaldusloto Tuntud inimesed meenutavad: klassiekskursioonid olid ettearvamatud Sada kitlit ja nelikümmend põlle 201 maratoni jooksnud 70-aastane naine: jooksen, kuni jaksan! (1) Kogu Eesti kodukohvitab Eesti disain vallutas Kiievi Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha

2 min lugemist
Katrin Hallik FOTO: Eesti Keele Instituut

Lause, mis on juriidiliselt täpne ega sisalda ühtki võõrsõna, võib olla täiesti mõistetamatu. Mida teha, annab nõu EKI vanemkeelekorraldaja Katrin Hallik.

«Kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool, läheb tingimuse määramise õigus üle teisele lepingupoolele, kui tingimuse määramiseks õigustatud lepingupool ei määra tingimust kokkulepitud aja jooksul, kokkuleppe puudumise korral aga mõistliku aja jooksul enne tähtpäeva, mil kohustuse täitmist võib nõuda, ega teise lepingupoole poolt tingimuse määramiseks antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul.»

See juriidiliselt täpne ja kõiki valikuid nimetav lause on pärit võlaõigusseadusest. Ilusad eestikeelsed sõnad, ei ühtki võõrsõna.

Ainult üks väike viga: sellest lausest on raske aru saada. Enne kui mõttega lõppu jõuad, on algus juba meelest läinud.

Seadus on riigi kõige tähtsam tekst. See peab andma juhiseid kõigile riigi kodanikele. Seaduse põhjal luuakse lepinguid ja muid ühiskonna toimimist korraldavaid dokumente.

Kuidas saab inimene täita seadust, mida ta ei mõista? Või kirjutada alla lepingule, mis on juriidilises salakeeles? Saab ikka, sest piinlik on tunnistada, et ei saanud aru. Ja küllap juristid juba teavad, mida ja kuidas kirjutada.

Professor Raul Narits on «Õiguse entsüklopeedias» viidanud Saksa õigusteadlase Iheringi mõttele, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg. Kuidas seda mõista?

Filosoof mõtleb asjade olemuse üle, nähes põhjuse ja tagajärje seoseid. Talupoeg aga kõneleb asjast, tal on vaja lahendada igapäevane olukord nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved. Kuidas filosoof ja talupoeg aga seadusloomes kokku saaksid, sellele küsimusele peaks vastuse leidma seaduse kirjutaja.

Mida talupoeg eelnevast seadusepügalast teada tahaks saada? Proovime lause lahti harutada.

Kõigepealt teadmiseks, et lahtine tingimus on lepingutingimus, mis võib lepingut sõlmides esialgu lahtiseks jääda.

Mõistlikku aega seadustes ei määratleta, see on tunnetuse asi.

Mida siis öelda taheti?

«Eelnevalt on otsustatud, et üks lepingupool peab määrama lahtise tingimuse. Ta võib seda teha kokkulepitud aja jooksul.

Kui aega kokku ei olnud lepitud, siis peab lepingupool määrama lahtise tingimuse mõistliku aja jooksul enne tähtpäeva, mil kohustuse täitmist võib nõuda.

Teine lepingupool võib anda ka mõistliku lisatähtaja tingimuse määramiseks.

Kui esimene lepingupool ühtegi eelnevat võimalust ei kasuta, läheb lahtise tingimuse määramise õigus üle teisele lepingupoolele.»

Kas harutame edasi?

Seotud lood
19.05.2017 22.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto