Sisukord
AK
Postimees
20.05.2017
Eesti Ratase hiilgus libiseb käest Uhke muuseum valmis riigi kiuste Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Muuseumiöö ka loomaaias Tagakülg Reservid sulavad kui lumi (3) Valga poliitik ei võta prügistamist omaks Välismaa Galerii: Leedu endine esileedi on Florida kinnisvarasobingute tõttu uurimise all Tõrjutuna tõusva päikese maal Välismaa lühid Arvamus Nõukogu esimees (1) Postimees 1932. aastal: kaitseväe lendurite lend Praagast Tallinna Isamaa magamistuba (6) Töömehe raske elu (1) Juhtkiri: publikumagnet ja tänane muuseumiöö Eesti uus suursaadik (1) EKI keelekool: kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha (1) Jelena Skulskaja veste: maailma lõpp, nagu ikka, jääb hiljaks Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Sigrid Kõiv: tarbija päästmine Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Kultuur Aja auk. Briti kõige kurjem mees suri ära (2) Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Sport Tänak pääses reedel suuremast draamast Tommi Mäkinen: Toyota on Ott Tänaku palkamisest väga huvitatud Kontaveidi plaan: jätkata sähvatamist Videolugu: kas penaltilöömine on täppisteadus? Tarbija Sõõrikukohviku sõõrik mekib hää AK Peeter Langovitsi tagasivaade: rongiga Euroopasse Märkmeid haprast riigist (mida ka meie toetame) (18) Vikerkaar loeb. Natside eesrindlik uimastiriik Ira Lemberi lugude lugu Enam praktilist meelt! Romantiline rõveromaan sugudevahelisest vaenust Värske kirjaoskamatu märkmed Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Arter Soome visionäär ehitab 1341 hobujõudu arendavat elektriautot Mu kõrvu voolas puhast kulda Filmiarvustus «Puhkuse pantvangid»: Ebaõnnestunud film ebaõnnestunud puhkusest Horoskoop Jüri Kolk: usaldusloto Tuntud inimesed meenutavad: klassiekskursioonid olid ettearvamatud Sada kitlit ja nelikümmend põlle 201 maratoni jooksnud 70-aastane naine: jooksen, kuni jaksan! (1) Kogu Eesti kodukohvitab Eesti disain vallutas Kiievi Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Luule Sakkeus: kuhu oleme teel?

5 min lugemist
Luule Sakkeus FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Rahvastikuprotsesside pikaajalise mõju mõistmiseks üldrahvalikul tasandil kulub üldiselt kümnendeid, kui mitte sajandeid. Nii muretses Louis-Adolphe Bertillon juba 19. sajandil Prantsusmaa rahvastiku vananemise pärast, ja õigusega – oli ju Prantsusmaa esimesi Euroopa maid, kes asus sündimuse languse teele 19. sajandi esimesel kolmandikul.

Tellijale

Ka Eestis tekkisid ärevusnoodid rahvastiku «raugastamise» üle seejärel, kui 19. sajandi teisel poolel alguse saanud sündimuse langus oli jätkunud terve iseseisva Eesti aja ning olnud murettekitavalt väiksem kui naabritel Lätis ja Soomes ning vaid Prantsusmaa demonstreeris meist väiksemat sündimust[1]. Ülemaailmselt võttis vananemise teema fookusesse seadmine veel rohkem kui pool sajandit, kuni Euroopa, Austraalia ja Ameerika kõrval vananemise pöördumatus ka Aasia kontinendile jõudis[2]. Praegu, kui vananemine on alanud ka Aafrikas, hakkab üha enam teadvustuma, et ei ole võimalik teostada ühegi maa eelisarengut teiste arvel, mida maade rahvastikuarengu ebasünkroonsus seni paari sajandi vältel on pakkunud.

Rahvastiku vananemist peamiselt kujundavateks protsessideks on sündimus ja suremus. Kui sündimus kujundab vanuskoostist selle alumises osas vähendavas suunas, siis suremus samal ajal vanuskoostise ülemist osa suurendavalt. Koosmõjus peaks inimkonna suurimat progressi tähistav keskmise eluea kasv ning sellele vastav sündimustase kujundama koostise, mis on ühtlane üle kõigi oma vanusrühmade. Mida ühtlasemaks kujuneb vanusrühmade osakaal antud maa rahvastikus, seda ühtlasemaks kujuneb ka majandus- ja üldisemalt kogu sotsiaalne areng. Seega on iga rahvastiku areng oma olemuselt suunatud tasakaalustatusele. Avatud maailma tingimustes on see alati teatud perioodil väliste mõjude ja lainete tõttu ühes või teises suunas kaldu, mis aga ei tähenda, nagu ei peaks eesmärk olema püüelda hoida tasakaalu kõigis oma arengutes. Mida selline lähenemisnurk eeldab?

19.05.2017 22.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto