Sisukord
Loodus
Postimees
22.05.2017
Eesti Riik ähvardab eesti keele õpetajalt kodakondsuse võtta (1) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop ERRi nõukogu ei jaga Veidemanni hirme (1) Talgulised tegid korda Tõnissoni sünnikodu õue ja aidalaka Eesti lühiuudised Majanduse lühiuudised Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm seitse vigastatut (1) SEB Maijooksul lustisid sportlikud daamid Käbidest arvutiteni – Eestis on iga asja jaoks muuseum Tänavafestival terakese muuseumikultuuriga Postimees sõidab rongiga Berliini: Pikk päevatee Kaunasest Berliini (6) Majandus Ansip: elame mobiilside hinnavõbelused üle Väino Kaldoja Enefitist: need kingad jäid meile suureks (1) Majanduse lühiuudised Korruptsiooniskandaalid räsivad Brasiilia majandust Välismaa Välismaa lühiuudised 21.05.2017 Siiditee laiendab Hiina mõjuvõimu Arvamus Artur Talvik: mis siis ikkagi on Vabaerakonna maailmavaade? (57) Postimees 1993. aastal: esimene Iisraeli relvalaadung proovil Eesti kaitseväe käes Valka ajakirjanik: «alkoparadiisist» Läti elanike pilgu läbi (4) Juhtkiri: õigusriigil peab olema ka inimlik pale (3) Priidu Pärna: vanad haavad vajavad rahu, Heimar Lenk! (11) Kultuur Manet’ piknik Nõukogude Eestis Filmifestival, see on nagu viisteist kontserti päevas Kultuuri lühid Sport Vatanen: Tänak pole enam mees, kes näitab oivalist aega ja seejärel sõidab kraavi Spordi lühiuudised Kommentaar: kas Tänak on Ogier’ või Sordo masti mees? Kommentaar: Ragnar Klavan tõestas taset. See tase on kõva! Ilusad pikad poisid, hüppavad nagu loomad ehk Venemaa näitas maailma tipptaset Ränk kukkumine purustas Kangerti lootused karjääri tippsaavutusest Tänak: parem on finaal võita ja jääda neljandaks kui finaal kaotada ja jääda kolmandaks Aubameyang alistas Lewandowski, Juventusele 33. meistritiitel Tänaku kaardilugeja meenutab legendaarset Fafet: põrutas kõvasti ja pea käis vastu istet Tarbija Teaduskülje lühiuudised Tartu Möödub aasta abilinnapea kinnipidamisest. Mis on kriminaalasjast saanud? (4) Grillipeol sai naadikotlette ja avokaadosse pistetud muna Tartus algasid katsed leedlampidega Riin Lumiste palve rattureile ja jalakäijaile: mõelge end teineteise nahka (3) Juhtkiri: bussiga ei saa toime, trikitame trammiga Kvissentali kerkivad päikesepaneelidega elumajad Maikuust alates tegutseb Emajõelinnas uus toidukullerifirma Lihatööstuse juht Toomas Kruustük: tööd tuleb teha, sest loteriiga võidavad vähesed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kliima soojenemine: Antarktika hakkab servast rohekaks tõmbuma

2 min lugemist
Lõunapoolusel töötavad teadlased on teinud kindlaks, et soojenev kliima on pannud kiiremini kasvama ka sealsed vähesed taimed. FOTO: Matt Amesbury / SWNS.com / Scanpix

Lõunapoolusel töötavad teadlased on teinud kindlaks, et soojenev kliima on pannud kiiremini kasvama ka sealsed vähesed taimed, vahendab New Zealand Herald.

Kuigi metsi, teisi suuremaid taimi lõunamandril mõistagi ei kasva, ei ole taimeriik seal kaugeltki esindamata.

«Antarktikast rääkides mõtlevad inimesed tihtipeale täie õigusega, et tegemist on vaid jääväljadega, aga meie uuringust selgus, et seal on siiski ka küllaltki palju samblaid. Need piirkonnad on rohelised ja praegu näitavad need ka veelgi rohenemise trendi,» ütles uuringut juhtinud Suurbritannias tegutseva Exeteri ülikooli teadlane Matthew Amesbury New Zealand Heraldile.

«Samas on ka nendes väga kaugetes ökosüsteemides, mille kohta võiks ometigi arvata, et inimtegevuse mõjud sinna ei jõua, tunda kliimamuutuste mõjusid.»

Kokku võib taimi leida vaid ligi ühel protsendil Antarktika pinnal. Mandri põhjapoolseimal Antarktika poolsaarel toimub aga iga-aastaselt koguni maapinna sulamine 30 sentimeetri ulatuses. Lühikese kasvuperioodi jooksul jõuab pinnale kasvada ka õhukene kiht samblaid, mis sügise tulles taas lume alla jäävad ning kevadel uute sammalde alla mattuvad.

Amesbury sõnul tekibki niimoodi omamoodi huvitav aegrida, mille põhjal saab hinnata minevikus toimunud muutusi.

Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringust selgubki, et samblad on viimase 50 aasta jooksul hakanud kiiremini kasvama. Kui kunagi oli kasvukiiruseks üks millimeeter aastas, siis praeguseks on see jõudnud juba keskmiselt kolme millimeetrini.

Kokku analüüsiti ligi 650 ruutkilomeetri suurust ala, millelt kogutud proovid andsid tunnistust, et poolsaarel on viimase 150 aasta jooksul toimunud märkimisväärseid klimaatilisi muutusi. Kuna sulapäevade arv on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud, on kasvava sambla hulk kasvanud nelja- kuni viiekordseks.

«See on järjekordne märk sellest, et Antarktika liigub geoloogilises ajas tagasi. Arvestades, et atmosfääri CO2-sisaldus on juba praeguseks tõusnud tasemele, millesugust ei ole olnud kolme miljoni aasta tagusest pliotseenist (5,33–1,80 miljonit aastat tagasi – toim) saadik, on see ka loogiline. Tollal oli Antarktika jääkilp väiksem ja meretase samuti kõrgem,» kommenteeris uuringut The Washington Postile Massachusettsi ülikooli liustiku-uurija Rob DeConto.

Uuringu autorite hinnangul on praegune rohenemine vaid algus.

«Koos liustike sulamisel tekkivate jäävabade alade laienemisega süvendavad need muutused 21. sajandi jooksul ja hiljemgi piirkonna bioloogilist toimimist, välimust ja maastikku,» kirjutavad nad oma teadusartiklis.

Võrreldes Arktikaga on Antarktika rohenemine praegu veel tagasihoidlik. Seal on see protsess juba mõni aeg tagasi selgelt satelliidipilti tabatud. Teadlased loodavad, et sealne taimekasvu võimendumine suudab vähemalt mingil määral tõmmata tagasi igikeltsast vabanevaid süsihappegaasi emissioone.

Uuring ilmus ajakirjas Current Biology.

Seotud lood
20.05.2017 23.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto