Sisukord
Päevakomm
Postimees
20.05.2017
Eesti Ratase hiilgus libiseb käest Uhke muuseum valmis riigi kiuste Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Muuseumiöö ka loomaaias Tagakülg Reservid sulavad kui lumi (3) Valga poliitik ei võta prügistamist omaks Välismaa Galerii: Leedu endine esileedi on Florida kinnisvarasobingute tõttu uurimise all Tõrjutuna tõusva päikese maal Välismaa lühid Arvamus Nõukogu esimees (1) Postimees 1932. aastal: kaitseväe lendurite lend Praagast Tallinna Isamaa magamistuba (6) Töömehe raske elu (1) Juhtkiri: publikumagnet ja tänane muuseumiöö Eesti uus suursaadik (1) EKI keelekool: kuidas filosoof ja talupoeg koos seadusi võiksid teha (1) Jelena Skulskaja veste: maailma lõpp, nagu ikka, jääb hiljaks Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Sigrid Kõiv: tarbija päästmine Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Kultuur Aja auk. Briti kõige kurjem mees suri ära (2) Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Sport Tänak pääses reedel suuremast draamast Tommi Mäkinen: Toyota on Ott Tänaku palkamisest väga huvitatud Kontaveidi plaan: jätkata sähvatamist Videolugu: kas penaltilöömine on täppisteadus? Tarbija Sõõrikukohviku sõõrik mekib hää AK Peeter Langovitsi tagasivaade: rongiga Euroopasse Märkmeid haprast riigist (mida ka meie toetame) (18) Vikerkaar loeb. Natside eesrindlik uimastiriik Ira Lemberi lugude lugu Enam praktilist meelt! Romantiline rõveromaan sugudevahelisest vaenust Värske kirjaoskamatu märkmed Eesti kultuuri täheatlas: Saaremaa valss Genka / Paul Oja. Eesti laul. Real Luule Sakkeus: kuhu oleme teel? (12) Marti Aavik: «Näppude ja munadega soola mitte puutuda» ehk üks väga hästi tehtud näitus (5) Arter Soome visionäär ehitab 1341 hobujõudu arendavat elektriautot Mu kõrvu voolas puhast kulda Filmiarvustus «Puhkuse pantvangid»: Ebaõnnestunud film ebaõnnestunud puhkusest Horoskoop Jüri Kolk: usaldusloto Tuntud inimesed meenutavad: klassiekskursioonid olid ettearvamatud Sada kitlit ja nelikümmend põlle 201 maratoni jooksnud 70-aastane naine: jooksen, kuni jaksan! (1) Kogu Eesti kodukohvitab Eesti disain vallutas Kiievi Kannapööre Eurovisioonil – muusika võitis palagani (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sigrid Kõiv: tarbija päästmine

2 min lugemist
Sigrid Kõiv. FOTO: Sander Ilvest

Jälgin juba aastaid põnevusega kahe välismaise rõivatootja veebikülgi ja nende Eesti poes pakutavat. Üks hämmeldab mind alati – kuidas suudavad nad oma kollektsioonist veebi ja vaateaknale riputada nii kauni väljapaneku, aga poes näevad nende riided alati välja, nagu oleks keegi neid juba kandnud.

Kolleeg Tõnis Oja kirjutas üleeilses Postimehes tuhandete kaubamajade sulgemisest USAs. See trend jõuab vältimatult ka Euroopasse. Jaekaubanduses muretsetakse, et kasumimarginaalid on online-kaubanduses väiksemad. Inimesed jõuavad aga tagasi aega, kus väljanägemine muutub staatusenäitajaks.

Riided on nagu toit – keegi ei saa ilma. Ning nagu toidu puhul, ei taha valdav enamik selle eest väga palju maksta: kõik on käinud McDonald’sis, vähesed lähevad Michelini tärnidega restorani. Tean mitut inimest, kes oma riideid peaasjalikult netist tellivad. Nad ütlevad, et hind on odavam ja valik suurem. Viimane on ülioluline argument, sest isegi meie suurima kohaliku rõivatootja kolm kaubamärki pakuvad täiesti ühesuguseid asju, muust jaekaubandusest rääkimata.

Nii nagu tehnoloogia ja materjalide areng on alati moodi muutnud, muudab seda ka kaubandussüsteem. Konservatiivsem võib ju naisteportaalis pahandada, et retuuside koht on spordisaalis ja trikotaaž pole viisakas materjal, kuid see on ostlemismugavuse tagajärg. Paar kandmiskõlbmatut eset on netist tellimise kooliraha, kuid et me üldiselt ei taha eksida, eriti kui see midagi maksab, siis mida suurem hulk inimesi netist kehakatteid tellib, seda rohkem hakatakse tegema eksimatuid valikuid. Eelistatakse materjale, mis pole nõudlikud, ja tegumoode, kus suurusel pole määrav tähtsus.

Aga kõik ei osta kunagi kõike ainult internetist. Mõned ka selle pärast, et nad ei pea. Odavus pole neile argument. See hakkabki välja paistma, kui odavmärgid on netikaubamajadesse läinud. Nende riided on küll kallid, aga naturaalsest materjalist, keha järgi ja individuaalseid vajadusi arvestavad. Moodi tuleb jälle rätsepatöö ning hinda lähevad stilistid ja disainerid. Rõivaste järelturg elavneb, sest need riided, erinevalt praegusest (kallist) kiirmoest või tulevastest one-size-fits-all alternatiividest, on edasimüümist väärt. Kuna majandus on põhimõtteliselt ring, siis sunnib see ka netikaubandust suuremat valikut pakkuma ja julgemalt sihtgruppe määratlema. Lõppkokkuvõttes päästab see tarbija turult, kus tema valikuid dikteerivad väike rahvaarv ja ettevaatlikud jaekauplejad.

Seotud lood
19.05.2017 22.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto