Juba siis oli kahtlejaid, kas tegu on ikka plaaniga või on poliitikutel vaja valimiste aastal otsida teemat, mille paistel särada. Trammiliini mõte, nagu see linnaplaneerija Mart Hiobi ja maastikuarhitekt Heiki Kalbergi ideest lähtuvalt välja käidi, on ju võrdlemisi geniaalne, kui meenutada, et liini üks ots läbiks mitmekümne tuhande elanikuga Annelinna, selle lähialasse jääks hulk koole ja kõrgkoolide õppehooneid, teatrid, kaubanduskeskused ja haiglad.
Nüüd on aga linnapea Urmas Klaas esinenud tõdemusega, et trammiidee on toores, ja veel läinud nädalal polnud selge, kas tramm kirjutatakse uude üldplaneeringusse kui tore unistus või näidatakse kaardil ka trassikõverat. Tõsi, sellist, mis kedagi millekski ei kohusta.
Trammitoetajate rahustamiseks on välja käidud sõnum, et trammi kohta teeb linn eraldi teemaplaneeringu ja tasuvusanalüüsi.
Kõige olulisem pole see, kas omnibussil on all kummi- või raudrattad ja kas sõit käib rööbastel või asfaldil.
Tartu Postimees tervitab püüdlusi, mis aitavad linlasi ja selle ümbruse elanikke elada autovaba elu või vähendada igapäevasõite autoga. Mugav ja kiire tramm kindlasti teeks seda.
On väga hea, et projektiraha toel on hoogustunud rattateede rajamine. On ka väga hea, et linn on võtnud rääkida rendirattasüsteemist, rattaringlusest, nagu seda Tartus nimetatakse. See peaks saama ühistranspordisüsteemi osaks. Kas rattaringlus on tõsine plaan, mis saab teoks, või osutub see pelgalt valimiste eel teema otsimiseks – saame näha.