Sisukord
Arvamus
Postimees
22.05.2017
Eesti Riik ähvardab eesti keele õpetajalt kodakondsuse võtta (1) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop ERRi nõukogu ei jaga Veidemanni hirme (1) Talgulised tegid korda Tõnissoni sünnikodu õue ja aidalaka Eesti lühiuudised Majanduse lühiuudised Kaitseväe suurõppusel Kevadtorm seitse vigastatut (1) SEB Maijooksul lustisid sportlikud daamid Käbidest arvutiteni – Eestis on iga asja jaoks muuseum Tänavafestival terakese muuseumikultuuriga Postimees sõidab rongiga Berliini: Pikk päevatee Kaunasest Berliini (6) Majandus Ansip: elame mobiilside hinnavõbelused üle Väino Kaldoja Enefitist: need kingad jäid meile suureks (1) Majanduse lühiuudised Korruptsiooniskandaalid räsivad Brasiilia majandust Välismaa Välismaa lühiuudised 21.05.2017 Siiditee laiendab Hiina mõjuvõimu Arvamus Artur Talvik: mis siis ikkagi on Vabaerakonna maailmavaade? (57) Postimees 1993. aastal: esimene Iisraeli relvalaadung proovil Eesti kaitseväe käes Valka ajakirjanik: «alkoparadiisist» Läti elanike pilgu läbi (4) Juhtkiri: õigusriigil peab olema ka inimlik pale (3) Priidu Pärna: vanad haavad vajavad rahu, Heimar Lenk! (11) Kultuur Manet’ piknik Nõukogude Eestis Filmifestival, see on nagu viisteist kontserti päevas Kultuuri lühid Sport Vatanen: Tänak pole enam mees, kes näitab oivalist aega ja seejärel sõidab kraavi Spordi lühiuudised Kommentaar: kas Tänak on Ogier’ või Sordo masti mees? Kommentaar: Ragnar Klavan tõestas taset. See tase on kõva! Ilusad pikad poisid, hüppavad nagu loomad ehk Venemaa näitas maailma tipptaset Ränk kukkumine purustas Kangerti lootused karjääri tippsaavutusest Tänak: parem on finaal võita ja jääda neljandaks kui finaal kaotada ja jääda kolmandaks Aubameyang alistas Lewandowski, Juventusele 33. meistritiitel Tänaku kaardilugeja meenutab legendaarset Fafet: põrutas kõvasti ja pea käis vastu istet Tarbija Teaduskülje lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: õigusriigil peab olema ka inimlik pale

2 min lugemist
Euroopa Liidu lipp, Eesti lipp. FOTO: Erik Prozes

Abhaasia eesti külades kakskümmend aastat eesti keelt õpetanud Ilma Krenstremi lugu, mille Postimees täna lugejate ette toob, võib vaadelda mitmest küljest. Kaasusel, mille keskmes olevat naist ähvardab asjaajamiseks muretsetud Vene välispassi tõttu Eesti kodakondsusest ilmajäämine, on kahtlemata juriidiline, aga samas ka välispoliitiline mõõde. Ent peamine mõõde on inimlik mure ning isegi juhul kui seadus osutub jäigaks, peaks leiduma nutikust ja eeskätt tahet leida meie õigusriigile kohane lahendus, ehkki juhtum on keerukas.

Eesti kodakondsuspoliitikat on kritiseerinud mitmesugused lääne institutsioonidelt, sageli topeltkodakondsuse mittetunnistamise tõttu. Miks topeltkodakondsus oleks Eestile probleem, on palju ja korduvalt selgitatud. Peamine põhjus on siinne suur Vene kodanike arv. Eesti ja Venemaa vahel jagatud kodanike õigused ja kohustused tekitaksid lihtsamal juhul rohkesti segadust, aga oleksid paraku ka julgeolekurisk. Näiteid pole vaja kaugelt otsida: nii Gruusia kui ka Ukraina konfliktides on Vene passide jagamine mänginud tähtsat rolli.

Topeltkodakondsuse võimaliku seadustamise või kehtiva seaduse täiendamine on teema, mida tuleb ühel või teisel moel siiski edasi arutada. Lihtne näide: praegusajal tekib järjest sagedamini peresid, kus abikaasadel on eri riigi kodakondsus.

Õigusriigis on seadused täitmiseks ning president, kelle poole Abhaasia õpetaja oma murega pöördus, ei saa tõesti küsimust lahendada. Asjaolu, et politsei- ja piirivalveamet on Ilma Krenstremi puhul menetlust pikendanud, annab samas lootust, et lahendust otsitakse. See on mõistlik tee. Pole vaja, et alati konflikte ja segadusi ära kasutada üritav idanaaber tuleks, olgu või «pehme jõuga», küsimust lahendama.

1990ndate alguse Abhaasiat kujutavas ning Oscarile kandideerinud mängufilmis «Mandariinid» ei taha kesksed eestlastest tegelased sõjast hoolimata loobuda mandariinisaagist. «See on küll eestlaslik instinkt, et kui kartul on maha pandud, üles kasvatatud ja algab sõda, siis ei kujuta keegi ette, et kartul jäetakse maha,» rääkis 2013. aasta viimasel päeval Postimehes ilmunud intervjuus üks filmi peaosatäitjaid Lembit Ulfsak.

Kahekümne aasta jooksul Abhaasias töötanud õpetaja on sadu eesti lapsi koolitades teinud oma hariduspõllulapil ära hindamatu töö. Ükskõik, millised ka seadused ei ole, ei saa ega tohi Eesti riik, mille olemasolu eesmärk on eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, unustada, tänu kellele me sellelt põllult saaki saame.

Sageli (topelt)kodakondsuse teemal sõna võtnud, valdkonda hästi tundev kauaaegne riigikogu liige Mart Nutt kirjutas üle-eelmisel suvel: «Kindlasti ei tohi riik seada inimeste ette ebamugavaid valikuid.» Kõnealune lugu seda kahtlemata on.

Seotud lood
20.05.2017 23.05.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto