Sisukord
Arvamus
Postimees
23.05.2017
Eesti Mälumäng Keskerakonna toetus Tallinnas kukub (9) Dilbert Male (1) Horoskoop Palju õnne Põrgulikes oludes elavate laste õppimine sattus löögi alla (3) Tagakülg Koolidirektor: süda valutab Eesti lühiuudised Oodatud on kõik, kel laulud-tantsud selged Esikülg 23. mai Luksusautod kadusid maja eest nupuvajutusega (3) Majandus Maksude avalikustamisega ümbrikupalga vastu Kasumis Transferwise: see on alles algus Komisjon ennustab Eestile tänavu puudujääki Majanduse lühiuudised1 Majanduse lühiuudised2 Seeder tahab mitme maksu ärajätmist (16) Saudi Araabia panustab Trumpi USA-le Välismaa Prantsusmaa heidab valgust natside sunnitöölaagritele (1) Välismaa lühiuudised 23.05. Välisvisiit kujundab Trumpi prioriteedid Lähis-Idas Arvamus Ike Volkov: kodanik Kangro sündroom (18) Ahto Lobjakas: Trump kustutab minevikku (3) Juhtkiri: murettekitavad sõnumid vabariigi valitsuselt (26) Edasi 1985. aastal: vabariiklik novaatorite kokkutulek Avalik pöördumine: kes vastutab meie tervise eest? (5) Priit Pullerits: langenu jääb üksi (1) Kaire Uusen: eestlane on Kohviveski, mitte metsamees Kultuur Julgus minna vastu valitsevat hoovust (1) Moekunstnikud koondasid kirjanike säravad tsitaadid kangavoogudeks Sport Piltuudis: Avati näitus võrkpallurite medalikogust Kangerti niitis rajalt ebaõnn ja tähelepanematus MM-finaalmatšide läbi aegade teise karistusvisete seeria võitis Rootsi Obradovici üheksa tiitlit, Datome pats ja Udoh’ ema Rapla tõi finaali elevust, ent Kalevi valitsemisaeg jätkub Ronaldo võitis ja vihastas Tartu Kas odavpoodide kett Lidl kolib Tartus Prisma naabriks? Eakas mees: aknavahetajad jätsid mu külma tuppa lõdisema Tohoh?! Kas tõesti keelab märk Põlva peale keerata? Kaarsilla olukord osutus arvatust paremaks Õgijakalad asuvad vallikraavi rookima 65 lapsel pole sügisest enam kooli, kus õppida ja elada Kas astuda kuristiku äärelt samm edasi või tagasi? Poksivad mustlasvennad said kulla, hõbeda ja pronksi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: murettekitavad sõnumid vabariigi valitsuselt

2 min lugemist
Euro. FOTO: Becker & Bredel/picture-alliance / Becker & Bred

Tasakaal sissetulekute ja väljaminekute vahel on ideaal, millele ligilähedalegi jõudmine on iga valitsuse eesmärk. Ehkki see pole lihtne. Eelarvetasakaal on ennekõike vajalik riiklike struktuuride normaalseks tööks. Puudujääk mõjutab ju varem või hiljem neidsamu institutsioone ja nende rahastamist, millega me kõik igapäevaelus kokku puutume: haiglaid, koole ja teisi.

Majanduskriisi aastatelgi oli Eestis oluline põhimõte hoida riigieelarve struktuurset tasakaalu, ning eelarvet suudetigi hoida tasakaalu lähedal, mis tõi Eesti fiskaalpoliitikale kiitust rahvusvahelisel tasandil. Nüüd ennustab Euroopa Komisjon aga Eestile nii selleks kui ka tulevaks aastaks eelarvepuudujääki, kusjuures tulevaks aastaks prognoositud defitsiit on peaaegu kaks korda suurem kui Eesti ametnike hinnang. Viimased on leidnud sellele põhjenduse, kuid sellegipoolest teeb uudis murelikuks ka varasemate uudiste kontekstis, eriti kui vaadata ettevõtjate ja spetsialistide hinnanguid praeguse valitsuse tegevusele majanduse ja eelarve vallas.

Me ei ela majanduskriisi tingimustes. Kuid miinusesse lastud eelarve ja maksutõusudega saadab Eesti valitsus sõnumi kogu ühiskonnale, eelkõige selle ettevõtlikumale osale. Maksu- ning aktsiisitõusud iseenesest ja varem kogutud reservide kallale minek on ju märk suurenenud fiskaalsest survest ning ühtlasi märk sellest, et tunneli lõpus pole mitte valgus, vaid järgmine tunnel, kust tuleb taas läbi pugeda.

Jüri Ratase valitsusele on valik lihtne: raha on vaja, sest lubatud on kõigile ja palju, ning põhimõtteliselt on ühiskond nagu käsn, millest tervikuna või selle teatud osadest võib vajamineva välja pigistada, kui tugevasti suruda. Tõepoolest, ka umbes üheprotsendine eelarvedefitsiit, mille eest hoiatab Euroopa Komisjon, pole ju maailmalõpp. Elu Eestis jätkub ka pärast 2018. aastat. Seda enam, et 2019. aastal on riigikogu valimised, millega seoses kuuleme, kui imeline on elu Eestis kümne ja viieteistkümne aasta pärast, nagu aastal 2007 kuulsime, kui imeline saab elu olema Eestis täna. 25 000-kroonise palgaga maailma rikkaimate hulgas.

Kuid see pigistamine ei vii meid sellele imelisele elule lähemale. Seda saab teha siiski vaid majanduskasv. Hiljutisest Eesti Tööandjate Keskliidu majandusspidomeetri uuringust nähtus, et ettevõtjad hindavad valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks eelkõige maksukeskkonna ebastabiilsuse tõttu. Peaminister Ratas reageeris talle omase ümmarguse demagoogiaga ning majandusminister Sester teatas, et maksutõusud ei peagi kõigile meeldima. Tuleb aga arvestada, et ettevõtluskeskkonna muutumine võib tänapäeva võimaluste juures panna ettevõtjad eelistama soodsama ja stabiilsema keskkonnaga riike kui Eesti. See lükkab valijatele lubatud imelise elu saabumise määramata tulevikku.

Seotud lood
22.05.2017 24.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto