Sisukord
Arvamus
Postimees
25.05.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Keda Keskerakond lollitab? (8) Tagakülg Elamustuur «Laste vabariik» alustas eile Kadriorust Meest sõnast – Korb astus tagasi Tallinn puksib BWMi prügiturult minema Eesti keel on ohus ITs ja kõrghariduses Edgar Savisaare terviseekspertiis valmib peagi Teinegi pagulaspere jäi tähtajast kauemaks välismaale Rail Baltic polariseerib Eesti ühiskonda (7) Majandus Eesti Pandipakendi tegevjuht: uus aktsiis nõuab tootjatelt võimatut Gazpromil on uue juhtmega kiire Riigikontrolli kriitika Rail Balticu kokkuleppe kinnitamist ei väära (8) Majanduse lühiuudised Eurotsooni majandus võtab tuure üles (1) Välismaa Trumpi visiit Brüsselis tuleb kui tummfilm PERSOON: Austria Wunderkindist loodetakse päästjat Kriitilises terroriohus Inglismaa otsib selgust Välismaa lühiuudised Arvamus Taavi Minnik: radikaalsest islamist tuleb rääkida ausalt (1) Jaak Jõerüüt: peaminister peab ministri välja vahetama (22) Juhtkiri: Keskerakonnal tuleb valida: kas Putin või Eesti (40) Edasi 1982. aastal: hoidkem rahu! Äli Leijen, Margus Pedaste: kas «eliitkooli» pärast on mõtet nutta? (13) Helen Neider-Veerme: mis on piir ja miks meil seda vaja on? Kultuur Ugalas luuakse kihilist sibulakuplit Süngus ja helgus Imat Suumanni kunstis (1) Sport Rio olümpia tõi kaasa massiliselt «valgeid elevante» Piltuudis: kiiver, mis päästis Tanel Kangerti halvimast Kolmandal katsel tuli tasemevahe välja Spordi lühiuudised Jaan Talts läheb Bangkokis püüdma Eesti spordi ajaloolist saavutust Tarbija Reisi lühiuudised Eestlased põgenevad külma suve hirmus soojale maale (1) Tartu Noor leidur ei saanud signaalpoid terroriohu tõttu tööle panna Maaliotsinguil tuli kapi tagant välja üllatus Miljööalad ja kiirelt kasvav rattaliiklus tekitavad tartlastele suurimat peavalu (2) Korvpallidivisjoni juhtimise võtab üle Priit Kaasik Onu Eskimo elu läks hästi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Helen Neider-Veerme: mis on piir ja miks meil seda vaja on?

3 min lugemist
Helen Neider-Veerme FOTO: Politsei- ja piirivalveamet

Piirivalve peab muu hulgas aitama välja selgitada inimesi, kes võivad näha ühes või teises riigis sihtmärki. Kuidas seda saavutada, kirjutab politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihaldusbüroo juht Helen Neider-Veerme.

Tänu juhtidele ja ametnikele, kes taastasid Eesti piirivalve ja aastaid valdkonna arendamise eest seisid, ühinesime me ligi kümme aastat tagasi Schengeni viisaruumiga, mis on andnud meile võimaluse vabalt reisida.

Kuna vaba liikumine on muutunud normaalsuseks, siis ei pruugi paljudele meenudagi, et Euroopa Liidul on piir, mida piirivalvurid ööpäev läbi valvavad. Euroopa Liidu ja Schengeni viisaruumi välispiir on ligikaudu 57 000 kilomeetrit pikk ja Eesti valvab sellest ligi kaht protsenti.

Kui meil aga on vaba liikumine, siis milleks meile piir? Kujutage hetkeks kortermaja, millel on vaid välised seinad, aga sees pole ühtegi seina. Sellises majas ei saa keegi elada ja niisamuti on riigiga – piirideta riigis ei saa keegi kanda hoolt meie identiteedi eest ning kaob piiritletud kultuuriruum. Riigipiir näitab, kus oleme meie ja kus on teised, ning annab meile võimaluse koostööks, suhtlemiseks, äritegemiseks, majanduse toetamiseks.

Schengeni viisaruumiga ühinemise järel aktsepteerisime reegleid, mis kehtivad nii Eestis kui Ungaris ühte moodi. See tähendab, et passe kontrollitakse igas piiripunktis samade reeglite järgi – ühtsed reeglid kehtivad ka kolmandate riikide kodanikele.

Piirivalvurite töös ei piisa vaid kiirpilgust dokumendile. Tuleb olla ka tähelepanelik kõikide muude märkide suhtes, nagu kahtlased sõidukid või võimalikud võltsingud, aga ka ebaselged või kahtlased reisiteekonnad ja -eesmärgid. Piiri valvamist on koos Schengeni viisaruumiga liitumisele eelnenud hindamisele kontrollitud kolmel korral. Kõik korrad oleme saanud toimivale süsteemile positiivse hinnangu, mitmel korral on meie piirikontrolliga seotud toimingud tunnistatud ELi parimateks praktikateks. Seega ei vasta tõele väide, et piiri valvamise võimekus on seisakus või lausa tagasiminekus.

Tunnistan, et Eestile on tõsine väljakutse piiri valvamine väljaspool piiripunkte – seal, kus on vesi, mets, sood. Soovime katta Eesti piiri täielikult tehnilise valvega, et kiiremini reageerida ebaseaduslikele piiriületustele ning tuvastada kõikvõimalikud rikkumised. Euroopa moodsaima piiri väljaehitamine algas ligi kolm aastat tagasi.

Tänasel Euroopa piirivalve päeval saame tõdeda, et piir on praegu paremini valvatud kui varem. Vähem on niisama piiri äärde eksijaid ning ka ebaseaduslikke piiriületajaid. Selle taga on nähtavam ja selgem piirimärgistus, samuti piirivalvurite parem väljaõpe ja varustus ning rahvusvahelistelt ühisoperatsioonidelt saadud kogemused. Igal aastal käivad meie piirivalvurid abiks piiri valvamas Kreekas, Itaalias ja Bulgaarias. Sealt saadakse kogemusi, kuidas tegeleda ebaseaduslikult saabujatega, ja teha seda olukorras, kus neid tuleb üle piiri korraga kümneid või sadu.

Rohkem tehnikat tähendab suuremat tähelepanu ja teistsugust lähenemist. Kui rohelisel piiril võtab teavitamise enda peale tehnika, siis piirivalvurile jääb ülesanne kiiresti reageerida ja olukord lahendada. Piiripunktides sõeluvad ametnikud välja kahtlaste kavatsustega reisijad ning merepiiril töötavad seireseadmed, mis näevad, mis meie merel toimub, laevade ja lennukitega suudame merel toimuvatele sündmustele reageerida.

Meie töös ei tohi unustada andmebaase, mida kasutatakse rahvusvaheliselt. Vaid infot vahetades on võimalik ära hoida kuritegusid, ebaseaduslikke piiriületusi või relvade ning lõhkeaine üle piiri toimetamist.

Välispiiril kasutuses olevad Euroopa ühtsed andmekogud sisaldavad infot, mille abil on võimalik välja selgitada mitte üksnes tagaotsitavaid inimesi, vaid ka varastatud sõidukeid, võltsitud dokumente või ka märksa tõsisema organiseeritud kuritegevusega seotud inimesi. Me peame olema valmis selgitama välja need inimesed, kes võivad näha ühes või teises riigis sihtmärki.

Euroopa sisejulgeolekusse panustab iga riik ja selle riigi ametnik. IT-lahendusi arendades ei tohi unustada inimest, kes teeb selle lõpliku otsuse keegi üle piiri lubada. Tema peab tohutus infohulgas ja piiratud minutite jooksul julgema teha otsuse, kas inimene võib siseneda riiki ja kas ta on tegelikult ka ohutu.

Iga päevaga suureneb vajadus üle piiride suhtlemise järele. Otsuseid saame tihti teha vaid omavahel rääkides. Info võib tulla kriminaalpolitseinikelt või mõne teise riigi ametnikelt, kes võivad vihjata mitte ainult kuritegelikule taustale, vaid ka relvadele, narkootikumidele või kahtlastele sidemetele. Iga infokild vajab tähelepanu.

Seotud lood
24.05.2017 26.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto