EKI keelekool. Ene Vainik: mis meelel, see keelel: eesti unistus

Ene Vainik FOTO: Eesti Keele Instituut

Novembrikuu Postimees (PM 21.11.2016) kirjutas sõnastikuprojektist, millega koguti Eesti inimeste peas vaikimisi kehtivaid seoseid sõnade vahel. Nüüd on algandmed andmebaasis koos ja ehkki töö nende puhastamise ja korrastamisega käib, saab teha juba esimesi kokkuvõtteid. Näiteks sellest, millised sõnad esmajärjekorras meelde tulevad ja keelele kipuvad.

Kuigi me kõik oleme eraldi isiksused omaette mõttemaailmaga, kehtivad meie peas siiski ka sõnade-mõistete vahel kokkuleppelised seosed, millega nõustuvad kas kõik või vähemalt enamik keelekasutajatest. Näiteks: kui öelda vasak, meenub enamikule kohe parem, kui öelda lääs, meenub ida, kui öelda garaaž, meenub auto. Need olidki kogutud andmetes kolm kõige üksmeelsemat sõnaseost, mille puhul ligi kolmveerand vastajatest vastas stiimulile sama sõnaga. Seega, vasak, ida, auto, aga ka tüdruk, laine, vend, sai, õige, kraan jpt on sellised stiimulid, mis tekitavad paljude eestlaste peas samasuguse vastuse ehk assotsiatsiooni. Proovige oma sõprade peal!

Küsida võib aga ka teisiti: millised sõnad meenuvad inimestele kõige sagedamini eri stiimulite lõikes? Kas on selliseid vastuseid, assotsiatsioone, mis kohe kergesti meenuvad, olgu stiimul milline tahes? Jah, sellised populaarsemad vastused on olemas: raha, vesi, hea, Eesti, mees, valge, punane, kool, töö, soe, auto, inimene, suvi, naine, meri, maja, laps, roheline, must, raamat, kodu, koer, ilus, mets. Need olid 25 populaarsemat, seejuures raha edestas sageduselt (ligi 3000 korda) teisi tuntavalt, metsa sagedus oli «kõigest» 900 kanti.

Millest see pingerida räägib? Vabalt interpreteerides: eestlase unistustest. Mulle näib, et me jagame oma peas õnnestsenaariumi, kuhu kuulub punane auto ja valge maja mere ääres, seal elavad mees ja naine, laps ja koer. On soe suvi. Lähedal võiks olla ilus mets… Ning muidugi, kuna paljut sellest unistusest saab tõeks teha eeskätt raha eest, peab ka see sõna meil pidevalt meeles mõlkuma.

Rõhutan, et see on tulemuste vaba tõlgendus, tegelikult sõltub sõnade meenumine ikka esmalt etteantud stiimulitest. Näiteks raha on vastatud 145 stiimuli peale ja see loetelu ei üllata meid põrmugi: pank, palgapäev, raiskama, euro, kulutama, kapital, võlg, rahakott, maksma, üür, palk, dollar, aktsia. Lihtsalt, majandusest ei pääse ei üle ega ümber – see on reaalsus – ning vastav sõnavara on esindatud ka sõnastikus, mis meie tähtsaid teemasid kontsentreeritult tagasi peegeldab. Unistused virvendavad aga taamal ja ilmutavad end sõnaseoste läbi.

26.05.2017 29.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto