Sisukord
Arvamus
Tänane leht
29.05.2017
Eesti Provintsi rahus ja rahutuses Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Alates arvutimängudest ja Vaclav Havelist kuni süttimiseni Horoskoop Pedofiiliasüüga mees töötab õppurite üllatuseks koolis edasi Kiltsi lennuväli on kavas lennukorda seada (1) Meelevaldselt ühtegi omavalitsust liita ei tohi (1) Noormehi ajateenistusest vabastanud arst sai süüdistuse (2) Haigekassa plaanib hakata rahastama ravitulemust (1) Koalitsioon jätkab arutelu maksupaketi muutmise üle Eesti lühiuudised 29.05 Majandus majanduse NR uudis Majanduse lühiuudised Hinnalised kogemused lähevad tööturul raisku (2) Suur kasv ehituses tuli erasektori tellimustest Bitcoinʼi pidurdamatu tõus (1) Välismaa Välismaa lühiuudised 29.05.2017 Žanna Nemtsova: iga päev tuleks Boriss Nemtsovi mälestuseks midagi teha (8) Putinil tuleb enne valimisi ootamatult tegeleda käärimisega eliidis Mathias Rusti hulljulgest lennust möödus 30 aastat (1) Arvamus Mihkel Mutt: kunagi võivad meilgi pommid plahvatada (25) Juhtkiri: kas Eestit ja Tallinna juhivad siis köögitüdrukud? (22) Lugeja kirjutab: ainult üks laul laulupeol ei lähenda eestlasi ja venelasi (5) Edasi 1980. aastal: seltsimees Leonid Iljitš Brežnevile ja seltsimees Janos Kadarile Sirje Niitra: kaubanduse kolm veidrust (4) Veiko Berendsen: dokumendiregistrid tuleb sulgeda (1) Kultuur Vanameistri viimane kindaheide rõhuvale režiimile Kas Heddale võiks kaasa tunda? Sport Monacos võitis Vettel, Wehrlein tegi hirmsa avarii Karikafinaalid tõid palsamit mitme tippklubi haavadele Spordi lühiuudised Vollekoondise suvi läks p***e, aga pusle on koos Õige lahenduse otsingud jätkuvad, kaheksapaadile uus väljakutse Tõehetkest, emotsioonist, eurorahast ja Tartu vaimust Ebaõnnestumistest välja murdnud Šadeiko tõusulainel Taas rallipoodiumile roninud Olaf Suuder: lillelõhnalist bensiiniaroomi tundes aeg peatus Tartu Rattapidu tõi nii rõõmu kui kaotuskibedust Eesti lugu ja lootus said võimsalt kirja Mida kevad edasi, seda rohkem pakub soojatootja külma Omanik tahab Sitika veski ümbruse kihama panna Toomas Kapp: aega tuleb väärikalt kasutada, meil kõigil on üheotsapilet Näitus heidab valgust Jaani kiriku kadunud värvidele Mälukild tekitas vaimustuse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Niitra: kaubanduse kolm veidrust

2 min lugemist
Sirje Niitra FOTO: Peeter Langovits

Kõigepealt nimedest. Meil siin Viimsi kandis on kolm sarnaste nimedega kaubanduskeskust: Viimsi Kaubanduskeskus, Viimsi Keskus, Viimsi Market. Huvitav, kas nimepanejail sai mõistus otsa või müüb Viimsi nimi tõesti nii hästi? Kõik see tekitab parasjagu segadust. Näiteks ei saa tihti aru, millises Viimsi keskuse pakiautomaadis oodatud saadetis viibib, ja kohtumispaika kokku leppides peab kindlasti üle täpsustama, millist kohta mõeldakse.

Teiseks tahaks rääkida kliendikaartide mõttest või õigemini mõttetusest. Mul on kodus karbi sees Säästukaart, millega käin vahel Konsumis, siis ABC kaart, millega sooritan oste Delice poes, neile lisaks Selveri Partner, Rimi ja veel Aitäh-kaart, mis mõistagi kehtib Maximas. Tegelikult on neid veelgi rohkem, kui arvestada apteekide, ilusalongide, spordi- ja raamatupoodide omasid.

Loomulikult ei mahu need kõik mulle rahakotti kaasas kandmiseks, sestap lesivadki nad karbis. Kui lähen rattaga osturetkele, nuputan enne tükk aega, millise kaardi peaks kaasa võtma, ja hiljem selgub enamasti, et võtsin vale, sest leian ennast hoopis mõnest teisest poest. Aga see on muidugi mu enda viga.

Kliendikaardi mõte peaks olema mind ühte kindlasse poodi meelitada. Aga kui mul on kõigi kaupluste kaardid, siis kaob see mõte ju ära. Soodustustega on ka nii, enamasti pole need seotud kaardiga, vaid mõeldud kõigile ostjaile. Mõned kauplejad on hakanud oma kliente tuvastama ID-kaardiga ja see on igati tervitatav.

Siiski ei tahaks, et kõik seda teeks, sest ma ei soovi igas poekeses oma tähtsat isikut tõendavat dokumenti letti lüüa. Tegelikult ei tahaks seda kogu aeg kaasaski kanda. Räägitud on universaalsest ostukaardist, mis oleks korraga seotud mitme kauplusega, kuid jutust kaugemale pole jõutud. Telefonimaksed juurduvad ka visalt.

Kolmas mure puudutab sularahamakseid. Miks ikka veel ei taha mõned kaupmehed endale makseterminali soetada? Ja kas on ikka õige selle pärast ostjaid karistada? Näiteks Viimsi uhkes Mega nime kandvas kirbukas saab kaardiga maksta küll, aga siis on hind kallim, mille eest müüja ka enne ostu sooritamist hoiatab. Kuid sularaha tuleb välja otsida ka mitmesse Tallinna ilusalongi sisse astudes ja seal vägagi tänapäevaste ja kallite teenuste eest tasudes.

Meie suvepealinna Pärnus iluteenindajate juures on see täiesti tavaline praktika. Veelgi kaugemale on läinud üks Tallinna Sikupilli keskuses tegutsev rõivakaupmees, kes lubab sularahas maksjale ostude pealt viis protsenti soodustust.

Samas on paljud turu- ja laadakaupmehed juba aru saanud, et makseterminal toob kliente ja nende kaudu tulu juurde, ning endale need vajalikud seadmed soetanud. Vaatasin järele, et ühe nutiterminali üürimine maksab kuus kõigest 8 eurot.

Eraldi küsimus on, kas oma püsikulusid, millest makseterminali kasutamine kindlasti on, niimoodi klientide kaela veeretada üldse seaduspärane on. Hea kauplemistava alla see kindlasti ei käi.

Seotud lood
27.05.2017 30.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto