Sisukord
Juhtkiri
Postimees
27.05.2017
Eesti Mälumäng Riigiarhiivis peitunud üllatus võttis õpetaja sõnatuks (7) Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Sünnipäevasöögiks võililled Tagakülg Atko Liinide ainuvõim maakonnas saab läbi (1) Kirikutorniga kodumaja püüab pilke nii lehes kui ka teles Järvamaa kõige kuninglikum hotell (1) Spaa rajamisele lisandus ujula Sarapuude perega seotud muljetavaldav ärivõrgustik (6) Eesti lühiuudised Sarapuu püüdis bussiäris toimivaid skeeme prügiärisse viia Majandus Sarapuu püüdis bussiäris toimivaid skeeme prügiärisse viia Välismaa Brasiillased mässavad võimuladviku vastu FBI uurib Trumpi väimeest Trumpi kõige lähemalt näinud eestlased jäid NATO kohtumisega rahule Üks küsimus: mis on NATOs viie aastaga muutunud? Manchesteri terroristi kodust avastati pommivabrik Arvamus Postimees 1932. aastal: käsitsi lahing kommunistide ja «nazide» vahel Rünnak lääne tüdruku vastu (3) Peeter Langovitsi tagasivaade: Ahtisaari riigivisiit Eestisse Endine kütusehinna kujundaja EKI keelekool. Ene Vainik: mis meelel, see keelel: eesti unistus Kaksmeelne Keskerakond (8) Suhkrumaksu me juba proovisime – 1932. aastal (2) Ott Järvela: Eesti jalgpallikoondis ei vaja Kalevi staadionit (1) Juhtkiri: Ameerika hääl Trumpi suust Jüri Saar: lääs vajab islamiterroristide vastu hädasti uusi strateegiaid (33) Kultuur Nädala plaat. Teine – parem kui esimene Aja auk. Igavene tuli Sport Dramaatiline võit viis Penguinsi finaali Dramaatiline võit hoiab elus võimalust tiitlivõidu kordamiseks LeBron James möödus Michael Jordanist Tenniseekspert: ühe eesmärgi on Kontaveit juba täitnud Mis võiks viia Tammeka karikavõiduni? Venno tahab Venemaale hambaid näidata Monaco GP tingel-tangel: kadunud brasiillane, Räikkönen jahil ja vette maandunud maailmameister AK Eesti kultuuri täheatlas: Tuhkatriinumäng Noortekas ilusatest ja tühjadest tüdrukutest (1) Vikerkaar loeb. Ignace Lepp – kommunist, filosoof, preester, suli Andres Adamson: kes olid 20. sajandi alguse «oudekki looned»? (20) Peeter Langovitsi tagasivaade: Ahtisaari riigivisiit Eestisse SUUR KUNSTILUGU: Pead segi ajav Veneetsia biennaal (1) Aja auk. Igavene tuli Nädala plaat. Teine – parem kui esimene EKI keelekool. Ene Vainik: mis meelel, see keelel: eesti unistus Suhkrumaksu me juba proovisime – 1932. aastal (2) Jüri Saar: lääs vajab islamiterroristide vastu hädasti uusi strateegiaid (33) Arter Mõistatuslik Vello Orumets Kuhu minna Horoskoop Mary Poppinsid kesapõllul ehk lendamine paraplaaniga Uus hullus: veganid sunnivad lemmikloomi taimetoitlasteks (11) Saalitäis valget kulda Mikkeli muuseumis Kui hirmust üle saate, on maanteesõit puhas nauding Rabarber, suve alguse hurmur number üks Kaja Kallas: kaos on kord Imeilus, suursugune, hinnaline aia kuninganna Läki kooli – tagasi kooli! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Ameerika hääl Trumpi suust

2 min lugemist
Donald Trump. FOTO: JONATHAN ERNST/Reuters/Scanpix

Liitlassuhted toimivad ja Ameerika Ühendriigid on endiselt pühendunud Euroopa julgeolekule. Kui keegi lootis NATO kõrgetasemeliselt kohtumiselt ja sealhulgas USA presidendi Donald Trumpi kõnest kuulda vastupidist, siis pidi ta pettuma.

Jutud sellest, mida Trump oleks tseremoonial peetud kõnes veel pidanud mainima ja mida sõnaselgelt ütlemata jäänud paragrahvi numbritest järeldada, kuuluvad (vähemasti seekord) koos tõukamisskandaali ja soengu küsimustega pigem meelelahutuse kui tõsise välispoliitilise analüüsi juurde.

Kollektiivkaitse põhimõttes ja varem kokku lepitus ei ole mingeid muutusi. Liitlaste reaalne heidutust kasvatav tegevus NATO idatiival, sh Eestis räägib sellest väga selges keeles. Kohtumisel sai kinnitust, et USA jätkab julgeolekupoliitikas ja liitlassuhetes suurel määral varasemate administratsioonide ajal kujundatud liini.

Juba sel nädalal toimunud kohtumise mitme kuu pikkusel ettevalmistamisel seati fookusesse kaks teemat: kaitsekulud ehk õiglane koormajagamine ning võitlus terrorismiga. Ilmselt ei ole vale tõlgendus, et nende teemade rõhutamine valiti teadlikult, kajades vastu teemadele, mida Donald Trump oma valimiskampaanias NATOga seoses üha kordas.

Eesti on praegu üks viiest NATO liitlasest, kelle kaitsekulutused on ühiselt kokku lepitud kahe protsendi tasemel. Liitlasi on aga praegu 28 ja varsti 29. Loomulikult on igati Eesti huvides, et kõik liitlased liiguksid Euroopas jõudsate sammudega seatud sihi poole. Loomulikult ei ole tegu pelga arvuga, vaid tegelik eelarvekulude kasvatamine peab kasvatama ka võimekusi, mida NATO-l on organisatsioonina tarvis.

Donald Trump võib ju rääkida kaitsekulutuste kasvatamisest sõnadega, mis on diplomaatias tavapäratud, ent sõnumi sisu peaks ometi olema kõigile ammu teada. Seda on üha korranud varasemate USA administratsioonide esindajad. Võib öelda, et Euroopa liitlaste kaitsekulude teema juured on ajaloos palju kaugemal kui 2004. aasta, mil Eesti liitus NATOga.

Ka NATO otsused kaitsekulude suurendamiseks võeti ühiselt vastu siis, kui keegi ei osanud tõsimeeli arvata, et Donald Trumpist võiks saada USA president ning vähemalt kaitsekulude langustrend on juba murtud. Ometi on liikumine kahe protsendi taseme poole olnud ikkagi üpris aeglane ning mitmes riigis sisepoliitilistel põhjustel kõhklev. Trumpi sõnakasutusest võib liitlaste ergutamiseks ja ka liitlasriikide kodanikele asjade puust ja punaseks tegemiseks abi olla.

Mida ja kui tõhusalt suudab NATO organisatsioonina lisada terrorismivastasesse tegevusse peale selle, mida liikmesriigid juba teevad või plaanivad, näitab aeg. Vähemalt saab Donald Trump oma valijatele öelda, et NATO pole aegunud, kuna tegeleb terroristide vastu võitlemisega.

Seotud lood
26.05.2017 29.05.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto