KOHALIK VAADE. Vene spioonid käivad värbamas Leedu tudengeid

Vene luureagent konverentsi kuulamas. FOTO: Vaidas Saldžiunas

Vilniuse Ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete instituudi konverentsil ettekannet kuulanud noormees ei äratanud tudengite ja diplomaatide seas mitte mingit kahtlust. Tavalise konverentsil osalejana paistnud mees oli tegelikult Vene spioon, keda juba jälgiti.

Leedu riikliku julgeoleku osakond (SDD) on hoiatanud, et diplomaatilise katte all töötavad Vene luureagendid on rahvusvahelisi suhteid, poliitikat, riigikaitset, majandust ja energeetikat puudutavatel konverentsidel ja muudel üritustel sagedased külalised.

Venemaa välisluureteenistuse (SVR), riikliku julgeolekuteenistuse (FSB) ja luurepeavalitsuse (GRU) agendid algatavad tihti süütuid vestlusi, maskeerides nii oma tegelikku huvi.

«Juhuslikel» kohtumistel püüavad nad sihtmärgi kohta võimalikult palju infot koguda, selgitades välja tema tegutsemismotiivid, nõrkused ja võimalikud koostööajendid. Mõned agendid räägivad soravalt leedu keelt, mida välismaalastel on üldiselt väga keeruline omandada.

Veel hiljuti ei võetud selliseid hoiatusi kuigi tõsiselt – Leedu on alati Venemaa suhtes ülitundlik olnud ja juttu võimalikest spioonidest võeti lihtsalt paanikaõhutamisena.

Kuid SSD sõnul on sõda juba alanud. Libauudiste levitamine ja küberrünnakud on muutunud üha sagedasemaks ja nende ulatus on kasvanud. Rünnakud uudistekanalitele, valitsusasutustele ja elektrivõrgule annavad aimu, et suuremad hädad on alles ees.

Teine vaikse sõja taktika on spionaaž. Viimaste aastate jooksul on SSD, vastuluure ja teiste institutsioonide käitumine välisluureoperatsioonidega tegelemisel üha otsustavamaks muutunud.

Näiteks viis Leedu vastuluure tegevus spionaažis süüdistatud Vene kodanikust õhujõudude kapteni vahistamiseni. Eelmisel aastal arreteeriti Leedu kaitseväe parameedik, 2015. aastal saadi aga kätte FSB ohvitser, kes üritas Leedu presidendi kohta andmeid koguda ja oli selleks tema tuppa pealtkuulamisvahendid sokutanud.

Samal aastal mõisteti spionaažis süüdi ka üks riigi kommunikatsiooniosakonnas töötanud leedulane, 2014. aastal saadeti Leedust välja aga kaks diplomaatidena esinenud Vene välisluureteenistuse ametnikku. Ja need on vaid üksikud teadaolevad juhtumid.

SSD on andnud rohelise tule rohkemate luure- ja järelvalve operatsioonide rahastamiseks. Uude peakorterisse kolinud riikliku julgeoleku osakond on survet Vene ja Valgevene luureteenistustele üha suurendanud.

Hiljuti ilmus Leedu luureraportis foto nimetust noormehest, keda kirjeldatakse kui Vene diplomaadi katte all töötavat Vene luureametnikku. SSD direktor ja endine kaitseväe erijõudude kolonel Darius Jauniškis on juba hoiatanud, et noormees peaks seadusevastase tegevuse lõpetama ja mõtlema koju naasmisele.

Spioonimängude ohtlikus ja salatsevas maailmas on selline sõnum otsene vihje. Kõige avalikumal võimalikul viisil paljastatud kattevari peaks olema Vene luureametnikule ilmselge ajend, et riigist nii kiiresti kui võimalik lahkuda.

Kuid ohtu trotsiva venelase jätsid sellised ähvardused külmaks ning ta jätkas oma tegevust, nagu polnuks midagi juhtunud.

Teda märgati iga-aastasel Vene opositsiooniliikmete foorumil Leedus, kust ta minema aeti. Vilniuse Ülikooli poliitika ja rahvusvaheliste suhete instituut esitas tema suhtes avaliku hoiatuse, teatades, et tegu on konverentside, seminaride ja muude ürituste sagedase külalisega. Sellele lisati ka fotokollaaž kahtlusalusest tehtud piltidega.

Täpselt nagu SSD hoiatuses rääkis Vene luureametnik soravat leedu keelt, esitles end kas diplomaadi või ärimehena ja tegutses aktiivselt instituudi juures, mida peetakse Leedu diplomaatide, analüütikute ja poliitilise eliidi kasvulavaks.

Ühe õppejõu sõnul üritas Vene ametnik üliõpilasi Leedu energiaturvalisuse teemalises seminaris provotseerida. Ülejäänud juhtudel on ta püsinud vaiksena ja üliõpilaste tegevust lihtsalt tähelepanelikult jälginud. Peale selle üritas ta enda valdusesse saada sõjaväekohustusest kirjutavate tudengite kraaditöid.

SSD sõnul just nii potentsiaalse värbamise protsess alguse saabki: allikad valitakse välja nende karjääritee alguses, neid uuritakse ja vajadusel pakutakse majanduslikku abi. Ning kui saabub õige aeg, hakatakse neilt kompromiteerivat materjali kasutades informatsiooni välja pressima.

Mõne eksperdi sõnul oleks kõige ilmsem lahendus saata diplomaat riigist välja, tuginedes sellele, et tema tegevus ei ole diplomaatilisele teenistusele kohane. See aga võib osutuda keeruliseks, sest seaduslikult ei ole tema suhtes juurdlust alustatud. Ta pole seni ühtegi seadust rikkunud ning peale kõige muu kaitseb teda diplomaatiline puutumatus.

Väljasaatmisele järgneks ilmselt aga Kremli vastukäik kahe väärtusliku Leedu diplomaadi Moskvast väljasaatmise näol. Või mis veelgi hullem, korduks eelmisel aastal tekkinud olukord, kus Venemaa vangistas «kaks Leedu spiooni» vastuseks Venemaaga seotuses kahtlustatava kaitseatašee tagasikutsumisele Moskvast.

Seetõttu valiti seekord avalikustamise tee, lootuses, et Vene luureametnikul ei ole enam kuhugi põgeneda ja ta on sunnitud kattevarju paljastamise tõttu riigist lahkuma – lõppude lõpuks on tema nägu nüüd väga hästi äratuntav.

Kuid see on vaid üks juhtum, kus spioonid on vahele kukkunud. Vene agent, kes üritas Kaliningradi piiripunktis Leedu tollitöötajaid värvata, jäi vahele, tema nimi ja foto avalikustati ja nüüd on ta ka tagaotsitavaks kuulutatud.

Kuid on veel kümneid või isegi sadu teisi, kes luusivad endiselt varjudes, koguvad infot ja värbavad Leedu kodanikke. Nagu ütles SSD ametnik, spioonimängud ei ole veel kunagi olnud nii aktiivsed kui praegu.

30.05.2017 01.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto