R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kunstnikud maalivad ennast meelsamini kui kunagi varem

Raimu Hanson
Kunstnikud maalivad ennast meelsamini kui kunagi varem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz 
maalis autoportree aastal 1855.
Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz maalis autoportree aastal 1855. Foto: Kristjan Teedema

​Mullu augustis tõi Vanemuine tähetorni kõrval vabaõhulavastusena vaatajate ette draama «Julie ja tähed», mis keerleb Tartus elanud kunstniku Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi ümber. Tartmuse projektiruumis äsja avatud näitusel «Kunstniku pilk» saab vaadata tema ja paljude ta kolleegide autoportreed.

Nikolai Triigi autoportree (1929).
Nikolai Triigi autoportree (1929). Foto: Kristjan Teedema

«Maria Annus mängib Julie eri poolusi täpselt ja tabavalt, kuid Julie jõuline kunstnikupool on talle silmanähtavalt omasem kui andunud armastaja,» kirjutab Tartu Postimehes 12. augustil ilmunud arvustuses Liisa Ojakõiv. Lavastus on ka tänavu augustis mängukavas. Hagen-Schwarzi ja paljude tema kolleegide enesekujutisi saab aga raeplatsi viltuse maja kolmandal korrusel vaadata 30. juulini.

Näitus «Kunstniku pilk. Autoportree» täiendab Tartu kunstimuuseumi kogusid tutvustavat suurt väljapanekut «Kehakeeles».

Mõlema näituse kuraatori Tiina Abeli sõnul on autoportree vana ja mitmeid arengu-etappe läbinud žanr, mida leidub ka paljude Eesti kunstnike loomingus, ennast on jäädvustanud näiteks Adamson-Eric, Ado Vabbe, Nikolai Triik, Malle Leis ja Ilmar Malin.

Ilmar Malini «Ise» (1971).
Ilmar Malini «Ise» (1971). Foto: Kristjan Teedema

Autoportree ülesanne oli esialgu viidata kunstniku kohalolule ja tema elukutse väärikusele. Ajapikku on sellest valdkonnast kujunenud kunstniku eneseteadvuse ja hingeseisundi peegel, ent ka oma sõnumi kuulutamise ja ühiskondlikesse protsessidesse sekkumise tööriist. Tiina Abeli hinnangul on enese esitlemine kunstis küll ajas teisenenud, kuid populaarsem kui kunagi varem.

Eesti järjekindlamad enesejäädvustajad on kuraatori sõnul rakendanud mitmeid autoportree levinud vorme: ametist tuleneva enesekindluse väljendamist (Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz, Aleksander Hirv, Nikolai Triik), psüühikasse süüvimist (Ann Audova, Eduard Kutsar), provokatsiooni (Ado Vabbe, Ilmar Malin, Rein Tammik), rollimänge ja eneseirooniat (Jaan Punga) jpm.

Põhinäitust «Kehakeeles» saab Tartmuses vaadata 29. oktoobrini.

Märksõnad
Tagasi üles