R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Trump kaitses Kushnerit

Jürgen Tamme
, välisuudiste toimetaja
Trump kaitses Kushnerit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jared Kushner koos abikaasa Ivanka Trumpiga.
Jared Kushner koos abikaasa Ivanka Trumpiga. Foto: CARLOS BARRIA/REUTERS/Scanpix

Kuigi teade Valge Maja nõunikuna töötava Jared Kushneri väidetavatest sidemetest Venemaaga ilmus Ühendriikide meediasse möödunud nädala reedel, kulus president Donald Trumpil reageerimiseks mitu päeva.

Esimeselt välisturneelt kodumaale naasnud Trump kirjutas üleeile oma mikroblogivõrgustiku Twitter kontol, et teated tema meeskonna väidetavatest sidemetest Venemaaga on Ühendriikide meedia väljamõeldis, mainimata kordagi Kushnerit.

«Minu arvates on paljud Valgest Majast pärinevad lekked väljamõeldud valed, mille taga on valeuudiste meedia,» kirjutas Trump. «Alati, kui näete valeuudiste meedias sõnu «allikate teatel», ei maini nad nimesid,» jätkas president. «On väga tõenäoline, et neid allikaid pole olemas ja need on valeuudiste kirjutajate väljamõeldised. Valeuudised on vaenlane!»

Vastuses päevalehele New York Times kinnitas Trump, et Kushner teeb riigi hüvanguks head tööd. «Ma usaldan teda täiesti,» teatas Trump ja lisas, et tema väimees on austatud ja väga hea inimene.

New York Timesi andmetel on Trumpi suhted tema vanima tütre Ivanka abikaasaga viimaste nädalate jooksul pingestunud. Väljaande teatel ilmnesid esimesed lahkhelid pärast James Comey vallandamist Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juhi kohalt.

Samuti viitas leht hõõrumistele Kushneri ja teiste administratsiooni võtmeisikute vahel, mainides peastrateegi Stephen Bannonit ning pressipealikut Sean Spicerit. Väidetavalt häirivat teisi Trumpi lähikondlasi kogenematu Kushneri eristaatus ning tema komme kriiside ajal ära kaduda.

Läinud nädala reedel kirjutas päevaleht Washington Post viitega anonüümsetele USA ametnikest allikatele, et 36-aastane Kushner püüdis enne Trumpi presidendiks vannutamist luua Trumpi meeskonna ja Venemaa vahel sideliini, mida ei saaks jälgida USA julgeolekuorganid.

Väidetavalt tegi Kushner detsembris New Yorgis Trump Toweris toimunud kohtumisel Venemaa Ühendriikide suursaadikule Sergei Kisljakile ettepaneku kasutada selleks Vene diplomaatilisi kanaleid. Kisljak edastas teate oma ülemustele Moskvas. Seesuguse kanali loomiseni teadaolevalt aga ei jõutud.

Väljaande teatel osales kohtumisel ka Michael Flynn, kes vallandati Trumpi julgeolekunõuniku kohalt, kuna ta valetas oma kõneluste kohta Kisljakiga. Peale Kisljaki olevat Kushner kohtunud ka ühe Vene pankuriga.

Kushner, kes on juba varasemast uurijate huviorbiidis seoses juurdlusega, mille käigus uuritakse Trumpi kampaaniameeskonna väidetavaid kontakte Moskvaga, pole väiteid kommenteerinud. Advokaadi kinnitusel on Kushner valmis aga Kongressi ees tunnistusi andma.

Pole selge, kas Kushnerit võiks nende väidete tõeks osutudes oodata ees karistus. Samuti pole teada, kas Trump oli teadlik Kushneri ja Flynni väidetavatest kohtumistest Kisljakiga või tegutsesid nad omapäi.

Väljaande Politico teatel on Trump ja tema meeskond hakanud uurimisse tõsisemalt suhtuma ning seda kinnitavat ka plaan luua selleks spetsiaalne kommunikatsioonimeeskond. Uudisteagentuuri AP andmetel pannakse see kokku juristidest ja kommunikatsiooniekspertidest.

Kushnerit kaitses nädalavahetusel televisioonis mitu Trumpi administratsiooni kõrget ametnikku. Sisejulgeolekuminister John Kelly ütles üleeile telekanalile Fox News, et tema arvates on igasugune sidekanal Venemaaga hea.

Ka Trumpi riikliku julgeoleku nõunik H. R. McMaster sõnas Reutersi vahendusel päev varem, laupäeval ajakirjanikele, et selliste suhtluskanalite loomine on normaalne. McMaster lisas, et samasugused sidekanalid on mitme riigiga ning need võimaldavad omavahel diskreetselt suhelda.

Ka Politico teatel pole seesuguste sidekanalite olemasolu midagi erilist. Näiteks kasutas president John Kennedy sellist suhtlusvõimalust 1962. aasta Kuuba raketikriisi ajal NSVLiga, president Richard Nixon suhtles samamoodi Hiinaga ning Barack Obama Kuubaga.

Küll aga olevat pretsedenditu, et niisugune sidekanal oleks ametisse vannutamist ootaval presidendil. Mitu eksperti ongi küsinud, miks oli sellega nii kiire, miks ei oodatud ära aega, mil Trump oli ametlikult presidendiks kinnitatud.

«Ainus põhjus, miks niimoodi tegutseda, on soov midagi oma valitsuse eest varjata,» ütles väljaandele Atlantic mõttekoja Välispoliitika Uurimisinstituut teadur Nada Bakos, kes on varem töötanud Luure Keskagentuuri (CIA) analüütikuna.

Kushnerit asus kaitsma veel mitu nimekat vabariiklast. Näiteks üks Trumpi häälekaim kriitik tema enda erakonnakaaslaste seas, senaator Lindsey Graham seadis samuti kahtluse alla meedia usaldusväärsuse. «Kogu lugu on kahtlane,» lausus Graham CNNile.

Senati väliskomitee vabariiklasest juht Bob Corker ütles NBC-le, et Kushner on nõustunud tegema senati uurijatega koostööd ning andma neile tunnistusi. Corkeri sõnul tuleks lasta Kushneril otse kõigile küsimustele vastata.

Demokraadid reageerisid võrdlemisi tagasihoidlikult. Kõige kriitilisema avalduse tegi esindajatekoja luurekomitee demokraadist liige Adam Schiff, kelle arvates tuleks uuesti hinnata, kas Kushnerile võib usaldada salajast infot.

Mitu teist demokraati viitas eriuurija Robert Muelleri juhitavale juurdlusele, öeldes, et käimasolev uurimine peab andma vastused ka Kushneri väidetava rolli kohta.

Märksõnad
Tagasi üles