Sisukord
Majandus
Postimees
31.05.2017
Eesti Aktivistid nõuavad tee-ehitusele ette jääva puu säilitamist (14) Reformierakond ei hakka maksumuudatuste teist lugemist venitama Mälumäng Kaitse all on 217 ühishauda, ei ühtegi mälestuskivi Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Viru keskuses toimus suurejooneline raamatu- ja robotipidu Hoolekandeasutuse juht omastas puudega inimeste raha (9) Esikülg 31. mai Aafrika IT-liidrid ootavad Eestilt ideid, mida endale sobivaks kohendada Tallinnas tuleb endiste ja Savisaare-järgsete paraad Majandus Majanduse lühiuudised Kõrge euroametnik: Euroopa raudtee puudumine mõjub nagu puue (11) Aafrika IT-liidrid ootavad Eestilt ideid, mida endale sobivaks kohendada Uus juht plaanib Coca-Cola uuestisündi Välismaa Eurojuhid Tallinnas: Euroopa peab võitlema üheskoos Kuuba punkarid nakatasid end vabatahtlikult HIVga Libastumisoht mõjutab May Brexiti-taktikat Välismaa lühiuudised 31.05 KOHALIK VAADE. Vene spioonid käivad värbamas Leedu tudengeid Arvamus Raul Vinni: ükski terve mõistusega saarlane ei saa aru, miks tahetakse kaotada ära kesköine praam (4) Rainer Kuuba: keskkonnaministeerium lõpetagu avalikkuse lollitamine (10) Postimees 1930. aastal: Rakvere sai moodsa staadioni Juhtkiri: hõbepaju pole hõlmikpuu (2) Hanneli Rudi: salasuhkur maksu alla (1) Janno Reiljan: tuleviku arvel ja tulevikuta majandamine (3) Erkki Bahovski: loomulikult on Teine maailmasõda ka venelaste lugu (6) Kultuur Eestis algab Armastuse Suvi! Sport NHLi finaalis purustati rekordeid Spordi lühiuudised Sõudmistüli: haiget mängima pidanud Suursild kurjustab Killinguga Kes täidavad korvpallikoondise hõreda korvialuse? Pariisi tenniseparadiis taastab kadunud hiilgust Kalju ja Infonet kurvastasid teineteist viigiga Tallinn Aktivistid nõuavad tee-ehitusele ette jääva puu säilitamist (14) Tartu Uue põlvkonna suhtedraamad: pidev kontroll telefonis (7) Tartu puhub edasi rattarendi suurt mulli (1) Kodu kaotanud üksikema: «Ma pole seda veel päriselt selgeks mõelnud.» (5) Kallaste linnapea sai mõni kuu enne valimisi hundipassi Haisuga võitlev turg paneb ametisse prügivalvuri Lepatriinu lasteaia mitmemiljoniline uuenduskuur võtab ilmet Treener rabeleb perele kuuluvas spordihoones Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aafrika IT-liidrid ootavad Eestilt ideid, mida endale sobivaks kohendada

3 min lugemist
Melanie S.T.N Tjijenda (keskel) FOTO: EGA

Neil päevil Tallinnas e-valitsemise kogemusi jaganud Aafrika IT-juhid väljendasid imestust selle üle, kuidas saab nii väike riik nagu Eesti olla oma e-lahendustega sedavõrd nähtav kõikjal maailmas.

Üks kõrgemal ametikohal olevatest külalistest oli Aafrika Liidu taristu- ja energiavolinik Amani Abou-Zeid – sisuliselt Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi ametivend.

«Olen selles ametis olnud poolteist kuud ja kuhu ma ka ei läheks või mis sündmustest osa ei võtaks – Eesti on kohal. Kas teid on tõesti vaid 1,3 miljonit? Mina seda ei usu! Te olete igal pool! Eesti on teinud seda, Eestil on see, Eesti siin ja Eesti seal! Nüüd tulin ise vaatama, mis riik see selline on, ja mida ma esimese asjana näen – lennujaam on paksult rahvast täis! Te pole üldse virtuaalsed, te olete päriselt olemas!» ei hoidnud Abou-Zeid oma emotsioone Postimehega vesteldes tagasi.

Aafrika ootab Eestilt ja Euroopalt laiemalt IT-valdkonnas eelkõige kontseptuaalseid ideid, et neid siis kohalikku konteksti arvestades rakendada.

«Me ei taha teha täpselt seda, mida Eesti teeb, vaid tõestada teie näitel, et see kõik on tehtav,» selgitas Abou-Zeid. «Te alustasite nullist ja tegite ära! Olid suured väljakutsed, olid raskused, palju riske – kuid te ikka tegite ära.»

Mis puutub IT-arengusse Aafrikas, siis digirevolutsioon on seal kestnud juba mõnda aega. Samas on Aafrikas 55 riiki, mis pole kaugeltki ühesugusel arengutasemel ega võrreldava suurusega – nii on võimatu rääkida üldiselt Aafrika IT-saavutustest.

«Me näeme väga heal tasemel e-valitsemise süsteeme Roheneemesaartel, meil on suurepärane tehnoloogiaettevõtluse keskkond Mauritiusel. Burkina Faso on maailma vaeseim riik, kuid teeb oma e-teenustega paljudele silmad ette, ning muidugi Keenia oma mobiilsete lahendustega. Samas on meil suuri riike, nagu Tuneesia või Egiptus, millel on tõsiseid raskusi bürokraatiaseinast läbimurdmisel, et e-teenuseid kasutusele võtta,» rääkis Abou-Zeid.

Aafrika turg on tohutu ja ärivõimalusi on palju ning Abou-Zeidi hinnangul pole seal äri alustada sugugi keerulisem kui kusagil mujal. «Tõsi, ka meil on sama probleem, mis Euroopas – kuidas ühtlustada kõigi nende riikide seadused ja turud ning luua üks ühendatud Aafrika,» lisas ta.

Mida oleks Euroopal aga õppida Aafrikalt? «Tulge ja te imestate, kui palju nüüdisaegseid iduettevõtteid ja lahendusi meil on loodud. Te näete heatahtlikke inimesi ja sooja vastuvõttu,» sõnas Aafrika Liidu taristu- ja energiavolinik.

Ta on kohtunud ka oma ametivennaga Euroopa Komisjonis Andrus Ansipiga ning saanud temalt kinnitust Euroopa Liidu reaalse toetuse ja koostöösoovi kohta ITK-valdkonnas.

Namiibia valitsuses riigi e-teenuste arengu eest vastutava Melanie Tjijenda sõnul on tema riik selgelt aru saanud, et e-lahendused on efektiivseim tee riigi teenuste viimiseks elanikeni.

«Meie riik on territooriumilt suur ning elanikud asuvad suures osas maapiirkondades. Praegu peavad nad kaugelt linnadesse sõitma, et teenustest osa saada. Kui tahame teenuseid inimestele lähemale viia, siis tuleb palju tööd teha selle nimel, et viia internet maapiirkondadesse ja selle abil riigi hüvesid pakkuma hakata,» rääkis Tjijenda.

Mobiilside kõneteenused on praegu kättesaadavad enam kui 90 protsendil riigi territooriumist ning mobiiltelefon on Tjijenda sõnul igal Namiibia vanaemal ja vanaisalgi. Seega on riigil e-teenuste arendamise kõrval vähemalt sama tähtis kohe ka riigi m-teenuste loomine.

Mõned e-teenused on Namiibial juba olemas: näiteks lapse sünni registreerimine digiplatvormil. Loomisel on e-maksuamet, et inimesed saaksid oma tulud veebis deklareerida. Aastal 2014 sõlmiti leping Eesti E-riigi Akadeemiaga meie x-tee kasutuselevõtuks – Namiibias sai see nimeks Nam-road.

Ka Tjijenda sõnum Eesti ettevõtetele oli, et meilt soovitakse õppida, kuid mitte lahendusi üks ühele üle võtta. «Meil on endal olemas juba piisavalt oskusi ja teadmisi. Näeme Eestit kui motivaatorit – tahame näidata, et suudame teha kõike seda, millega eestlased on hakkama saanud,» lausus ta.

Tallinna on eilseks ja tänaseks kogunenud enam kui saja riigi esindajad, et arutada siin e-valitsemise konverentsil e-riigi arengu üle. Peamiselt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide esindajad uurivad siin Eesti senist e-riigi kogemust võrreldes teistes riikides tehtuga.

Seotud lood
30.05.2017 01.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto