Nagu rahvastikuprognooside puhul reegliks, on ka EIA ennustusel mitu varianti. Rände ja sündimuse mõeldavaid muutusi stsenaariumidena aluseks võttes mängiti läbi paarkümmend varianti, aruandes on neist esitamiseks valitud viis.
Baasvariant V1 näitab, milliseks kujuneks rahvastik senise olukorra (väljarände ülekaal, sündimus 1,6–1,7 last naise kohta) suurema muutuseta jätkumisel.
Ülejäänud neli varianti eeldavad olukorra paranemist, kuid eri viisil ja määral. Variantides V2 ja V3 on väljarände ülekaal asendatud rändevoogude tasakaaluga. Inimesed liiguksid sel puhul Eestisse ja Eestist välja, kuid välja- ja sisserändajaid oleks sama palju. Sündimuses näeb variant V2 ette tõusu tasemeni 1,87 last naise kohta, variandi V3 puhul on eeldatud sündimuse jõudmist taastetasemeni (2,08 last) 21. sajandi teisel poolel.
Variantides V4 ja V5 on arvestatud sisserände tuntava ülekaaluga (positiivne rändesaldo 2000–2500 inimest aastas, mis tooks Eestisse 21. sajandi vältel ligi 190 000 sisserändajat). Sündimuses kordavad variandid V4 ja V5 vastavalt mõõduka sündimustõusu (1,87 last) ja taastetaseme (2,08) stsenaariume.
Praeguse sündimuse ja väljarände ülekaalu jätkudes (V1) väheneks Eesti rahvaarv 1,3 miljonilt sajandi lõpuks 800 000 piirimaile. See prognoosivariant tõendab, et Rein Taagepera käibesse toodud demograafiline WC-poti metafoor pole tühijutt.
Mõõdukad positiivsed nihked nii rändes (sisse- ja väljarände tasakaalu saavutamine) kui ka sündimuses (tõus 1,87 lapseni) vähendaksid rahvastikukao ulatust paarisaja tuhande võrra (V2). Selle variandi teostumisel astuks Eesti järgmisse sajandisse miljoni elanikuga, kuid kahanemise peatamiseks jääb mainitud muutustest väheks.
Rahvaarvu stabiliseerimise 21. sajandi teisel poolel tagaksid variandid V3 ja V4, mida eristab teineteisest kao peatamise viis. V3 puhul on keskne sündimuse tõus taastetasemele, sellele sekundeerib väljarände ülekaalu asendumine voogude tasakaaluga. V4 puhul on määrav sisseränne (positiivne rändesaldo 2000–2500 inimest aastas), seda toetab sündimuse mõõdukam tõus.
Kahanemiselt kasvule – küll mitte kohe, vaid 2040. aastatest – pöörduks rahvaarv üksnes variandi V5 teostumisel. Selline arengukäik eeldaks sündimuse tõusu taastetasemele ja sisserände suure ja püsiva ülekaalu saavutamist. Suure sisserändega (variandid V4 ja V5) kaasneb eestlaste osatähtsuse vähenemine rahvastikus.
Prognoosi tulemused näitavad, et ka igal aastal 2000–2500 inimeseni ulatuva sisserände ülekaalu puhul tuleb Eestil valmis olla tööealise rahvastiku 2050. aastateni kestva vähenemisega. Isegi kõige optimistlikuma variandi (V5) puhul väheneks 20–64-aastaste arv ajavahemikul 2015–2040 ligi 90 000 võrra ja järgnevalt veel umbes 40 000 võrra. Tööealiste arvu vähenemise kompenseerimine rände abil eeldaks positiivset rändesaldot nõukogude aega meenutavas suurusjärgus.
Kõige suurem üllatus oli prognoosi koostajatele tööealiste osatähtsuse muutuse suur variantidevaheline ühtlus (vt joonis). Erinevalt rahvaarvust ja tööealiste arvust, mille lahknevus suureneb ajas kiiresti, väheneb tööealiste osatähtsus prognoosivariandist sõltumata praeguselt 60 protsendilt 50 protsendi lähedusse. Tööealiste suhtarvu langust samale tasemele ennustatakse peaaegu kõigis Euroopa riikides. Kooskõlas mitme varasema uuringuga näitab tulemus, et paika ei pea arusaam, mille järgi leevendaks ränne pikemas vaates rahvastiku vananemisega seotud probleeme. Eestile võib siin olla huvitav meist erineva rändegeograafiaga Rootsi kogemus, kus sisserändajate (pool väljastpoolt Euroopat) sündimus on teises põlvkonnas madalam kui põlisrahvastikul. Eesti oluliste lähteriikide (Venemaa, Ukraina) puhul võib eestlastele omast madalamat sündimust täheldada juba esimeses põlvkonnas. Sellise mustri puhul võib suur sisseränne neist riikidest tulevikuvananemist pidurdamise asemel hoopis hoogustada.