Sisukord
Arvustused
Postimees
03.06.2017
Eesti Jüri Ratase usaldusmehe ebatavaline tõus tippu (5) Tanel Kiik: edu saab saavutada ka vastandumata Kindlameelne linnapea (2) Nõmmekate prügiprotest põhjustas pommipaanika (3) Klandorf: asi on väga räpaseks läinud (2) Seeder: mõistan opositsiooni pettumust (23) Majandus Oluline lapsesuu (3) Õppetund Grybauskaitėlt Välismaa Soini: kliimalepet tuleb Trumpile esitleda äriplaanina Ekspert soovitab teha selget vahet info- ja küberrünnakul Trump taganes kliimaleppest (1) Lauakommete õpetaja (1) Arvamus Edasi 1959. aastal: lühiridu Marti Aavik: uudis: lastetus on pärilik (34) Tarmo Soomere essee: loodusvarad kui riigi põhikapital (7) Kindlameelne linnapea (2) Lauakommete õpetaja (1) Päeva karikatuur: Trumpi mängud kliimaga Õppetund Grybauskaitėlt Oluline lapsesuu (3) Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100? (21) Anu Realo: kas Eesti jääb püsima kahes paralleelmaailmas elades? (15) Ene Pajula veste: Mammi ei usu tasuta lõunatesse (22) Kultuur Nädala album. HUNT on RÜTM Aja auk. 100 meetri jooks Nädala plaat. Hullumeelsus kui teadlikkus Filmiarvustus «Kadunud linn Z»: suve džungliodüsseia luulude ja kangelaslikkuse piiril Sport Duranti kättemaks Jamesile Spordi lühiuudised Hiina Taipei näitas Eestile ohtlikku retrovõrkpalli Mattias Käit: mu sihid on kõrged, väga kõrged WRC vs B-rühm – 30 aastat arengut jätab jälje (1) Real või Juventus – kumb on tänase finaali soosik? Tallinn Nõmmekate prügiprotest põhjustas pommipaanika (3) Klandorf: asi on väga räpaseks läinud (2) Tarbija Näpuvurr tõrjub nutitelefoni taskusse (1) Video ja hinnatabel: Raekoja platsil maksab tänavu õlu juba kaheksa eurot (13) AK Peeter Langovitsi tagasivaade: Eestit läbis maailma suurim teatejooks Kas Netflix sai Cannes’is suure PR-võidu? Anu Realo: kas Eesti jääb püsima kahes paralleelmaailmas elades? (15) Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100? (21) Vikerkaar loeb. Mullistused ühis-konnatiigis Jüri Reinvere: peatage Maa, me eelistame maha astuda (20) Rabindranath Tagore ja Uku Masing Hingestatud noorteromaan koosolemisest ja koos üksiolemisest Maamehe lootustäratav teos Kui alter ego tuleb külla Nädala album. HUNT on RÜTM Arter Prügikastist päästetud nõukaaegsest asjast võib saada filmistaar Suur intervjuu kirjaniku ja Postimehe endise arvamustoimetaja Teet Kallasega: kui kedagi pekstakse, siis pekstakse üle (1) Eesti eesistumise õhtusöökide peakokk Peeter Pihel: Peipsi sibul on meie trühvel (3) Mis juhtus Tiger Woodsiga? Justin Petrone: kahe passi poollegaalne süsteem Elupõletajate lapsehoidja ERKI Moeshow juubelikrutskid: parimate galerii ja kommentaarid Kannapööre moes: kõrged kingad on surnud! Rahvalemmikutest näitlejad võistlevad superinimestega Filmiarvustus «Kadunud linn Z»: suve džungliodüsseia luulude ja kangelaslikkuse piiril Kuidas käituda olukorras, kui laps tahab lemmiklooma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hingestatud noorteromaan koosolemisest ja koos üksiolemisest

2 min lugemist
Sarah Crossan «Üks». FOTO: Raamat.

Luulevormis noorteromaan 16-aastastest Siiami kaksikutest kõlab kahtlemata intrigeerivalt. Eks mõnigi mõtleb, et enam kaugemale sellest, mis meie kuuldavasti vähelugevaid noori üldse kirjanduslikult huvitada võiks, minna ei saagi. Luule olevat elukauge, vaid käputäit kirjandusinimesi paeluv ja raskesti mõistetav vorm, mis krüpteerib teema ega suuda tavalugejat kõnetada.

Lisaks on kirjanduse juures – ja noortele suunatud teoste puhul eriti – oluline kangelasega samastumise pinnase olemasolu. Siiami kaksikutest teismeliste lugejaskond on üsna kindlasti liiga väike. Ometi pälvis noore iiri kirjaniku Sarah Crossani viies noorteteos 2016. aastal suisa kolm mainekat kirjandusauhinda: The Bookselleri noortekirjanduse preemia, Iiri aasta lasteraamatu tiitli ja Carnegie' medali, millega britid tunnustavad aasta parimat noortekirjandusteost.

Ent riskantne teema- ja vormivalik tunduvad olevat autori tunnetuslikult hästikaalutletud otsus. Puusast saati kokkukasvanud (õigemini – lahkukasvamata) Tippi ja Grace’i probleemid on tegelikult hämmastavalt sarnased «normaalsete» 16-aastaste omadega – selle vahega, et nende konditsioon keerab tavalistele teismelisemuredele veel suure vindi peale; kõik on justkui tuttav, ent võimendatum ja fataalsem.

Loo käivitab suur elumuutus: kaksikute süveneva alkoholiprobleemiga isa ja töölt koondatud ema ei suuda enam tasuda tüdrukute koduõppe eest, mistõttu neil tuleb esimest korda tavakooli minna. Seni ühiskonnast võrdlemisi isoleeritud olnud tüdrukud satuvad omaealiste kogukonda, kus karm enese- ja teistekriitika on seaduseks ja suurim tung on olla nii normaalne kui vähegi võimalik – ka Grace’il ja Tippil.

Kuid kuidas «käib» armumine ja nende tunnete realiseerimine Siiami kaksikute puhul? Mida teeb nende tundliku organismiga alkohol ja suitsetamine? Mida tähendab neile kehahäbi, kui sõbrad öösel salaja naabri basseini alasti ujuma lähevad ja kaksikuidki kaasa kisuvad? Autor on siinkohal ära teinud tänuväärselt suure uurimistöö Siiami kaksikute kohta, mistõttu lisab fiktsionaalsele kütkestavusele tublisti hariduslikku väärtust.

Mida enam lugeja empaatiat seesuguse harimise kaudu kasvatada, seda udusem ja küsitavam väärtus on neil piiridel, mis «normaalse» ja «erineva» vahel on. Grace ja Tippi on oma erakordsest sidemest hoolimata kaks erinevat indiviidi ning kogu lugu ongi jutustatud ühe õe perspektiivist – miks, selgub «Ühe» finaalis.

Ka teose vabavärsiline vorm, nagu teemagi, võib konservatiivsele lugejale võõristust tekitada, kuid olla avatuma meelega lugeja uudishimuväele vägagi tervitatav. Vabavärss aitab mõtet rütmistada ja rõhuasetusi markeerida mittesõnaliselt, mis, nagu autor isegi ühes intervjuus sedastab, kõnetab lugejat mitte niivõrd intellektuaalsel, vaid energeetilisel tasandil. Seejuures nõuab pea 400-leheküljelise värssromaani lugemine vähe aega, kuid on mõjus ja kontsentreeritud – praegusaja lugejale on see vististi eriti sobiv kombinatsioon.

Peab küll tunnistama, et mitte iga värsirida ei tundunud sisemine, poeetiline mõtterütm kandev. «Ühes» leidub ohtrasti tekstilõike, mis sunnivad nõustuma vabavärsi skeptikute-iroonikutega, kelle meelest eristab vabavärssi proosast vaid entusiastlik reavahetusklahvi kasutamine. Kuid kahtlustan, et siin võib miski olla tõlkes kaduma läinud ja sellekohase kriitika tegemiseks tuleks tutvuda teosega originaalkeeles.

Sellegipoolest on «Üks» värskendavalt ebatavaline, paeluv, aus ja hingestatud noorteteos koosolemisest, koos üksiolemisest, ebatavalisuse võludest ja valudest.

***

Sarah Crossan «Üks». FOTO: Raamat.

Sarah Crossan

«Üks»

Tõlkija Kristina Uluots

Varrak 2017

384 lk

Seotud lood
02.06.2017 05.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto