Sisukord
Kultuur
Postimees
02.06.2017
Eesti Kaljulaid Vene telekanalile: Venemaa tahab Eestile fašisti silti kleepida (3) Opositsiooni katse Sesterit umbusaldada kukkus läbi (9) Muuseumisõbra tiitli saab Rein Veidemann Presidendi ametitunnus oleks peaaegu Eestisse jõudnud (9) Kontorirotid jooksevad riskinoorte hüvanguks Tartu taevas lendab asju Majandus Inimarengu aruanne: ettevõtjad hakkavad tootmist Eestist ära viima Viljandimaa veinitalunik pani püsti hipsterimajakesed Mõis: Ühistupank on naljanumber, mida ei ole ega tule Ericssonile on saabumas äratus (1) Välismaa Sõda Süürias inspireerib filmitegijaid Filipiinid pistavad rinda islamivõitlejatega Ekspert: Põhja-Korea kaitseb tuumarelvaga end Liibüa saatuse eest (4) Põhjamaade riigipead tähistasid põhjanaabrite juures juubeliaastat KOHALIK VAADE. Leedu hakkab alkoholitarbimist karmide võtetega piirama (6) Arvamus Urve Palo: e-valimistel pole häda midagi (30) Karmo Tüür: meile on kuulutatud sõda (36) Juhtkiri: Savisaare mõttetu pank (6) Urmas Viilma: kristlased on Eesti suurim vähemusgrupp, keda riik ei tohi eirata (51) Edasi 1979. aastal: dušš kosmoses Andrus Karnau: kiire majanduskasvu juures rahandusministri umbusaldamine on kummaline (4) Evelyn Kaldoja: Chanel N°3 Kultuur Õpetajate õpetaja lahkumine (1) Uute tantsijate tulek Sport Spordi lühiuudised Konstantin Vassiljev trillervooru eel: kui juhtub midagi erilist, võidame tiitli Hiina Taipei ja Tuneesia: kes on Eesti salapärased vastased Maailmaliigas? Kes tõuseb Serena valvsa pilgu all troonile? Tallinn Kontorirotid jooksevad riskinoorte hüvanguks Tartu Nõo rahva tahe jõudis ministriteni Populaarse Uue Õue asemel võtab tänavu koha sisse Magasini tänava Suvila Bussifirma läks Tartu linnaliinide hanke pärast kohtusse Tartu võmmid laulavad kui linnukesed (1) Kergejõustiklased näitavad Tamme staadionil vormi Tartu linna üldplaneering kui unistuste sünnitusmaja ja surnuaed (4) Konkursi korras lasteaeda tööle. Püüdmatu unelm? Imat Suumann ületab Tartut maalides aegruumi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Õpetajate õpetaja lahkumine

2 min lugemist
Karl Muru (1.01. 1927 – 30.05.2017). FOTO: Sille Annuk

Laupäeva südapäeval asub Tartu Ülikooli aulast viimsele teele üks Eesti hinnatumaid luuleloolasi, emeriitprofessor, Jyväskylä  Ülikooli audoktor Karl Muru. Kõik, kes kunagi õppinud tema käe all eesti keelt ja kirjandust, aastatel 1951–1959 Rapla keskkoolis ja 1959–1974 Elva keskkoolis, aga vähemalt kaks põlvkonda eesti filolooge, tulevasi kirjandusõpetajaid ja -teadlasi Tartu Ülikoolis, kus  Karl Muru neid koolitas algul vanemõpetaja (1962), seejärel dotsendi (1970) ja lõpuks 1978. aastast kuni emeriteerumiseni 1992 professorina – kõik  nad, siinkirjutaja nende hulgas, langetavad täna pea austuseks inimese ees, kes jagas neile ja koos nendega seda tohutut väärtuste laegast, mida eesti luulelugu endas sisaldab, õpetas seda mõistma ja armastama.  

Olin Karl Muru järel järgmine eesti kirjandusprofessuuri juhataja ülikoolis. Tema eeskuju kohustas. See seisnes eeskätt äärmises pieteeditundes, sügavas austuses looja ees, millega ta eesti luulet seletas. Nii kannabki Karl Muru luuleloolisi ja luuletajate portreid koondav artiklikogumik pealkirja «Luuleseletamine» (2001, koostaja Peeter Olesk).

See seisnes aga ka faktiaustuses, sügavuti minekus ja tasakaalukuses (mis kirjandusteaduse keeles kõlab «võrdlev-ajalooline»), millega ta kirjeldas eesti luuleilma, keskendunumalt 1930. aastate luulet, arbujaid ja eriti üheks Karl Muru elutööks kujunenud Betti Alveri loomingut («Betti Alver. Elu ja loomingu lugu», 2003). Alverilt laenas ta ka pealkirja oma teisele elutööle, eesti luulet aegade algusest kuni 20. sajandi lõpuni hõlmavale neljaköitelisele luuleantoloogiale «Sõnarine».

Alles mõni kuu tagasi Elvas, linnas, mille aukodanik ta teenitult oli, Karl Muru 90. sünnipäeva tähistades, võtsid tema õpilased ja kolleegid pidada uhkeid ettekandeid ja kõnesid meie kirjanduspatriarhi auks. Läbiv mõiste, mida sel puhul kasutati, oli «luuleakadeemia». Kirjandusteadlane Aare Pilv, samuti Karl Muru õpilane, on seda laiendanud loeteluga: õpetaja, misjonär, eksegeet, kanonist. Ja tänane eesti kirjanduse professuuri hoidja Arne Merilai on Muru puhul esile tõstnud tema pioneerirolli kirjanduse lähilugemise meetodi rakendamisel, kuid mitte mehhaanilisel, vaid kontekstisidusust silmas pidades.

Karl Muru on ka ise möönnud, et tema luuletõlgitsused on vaid ühed võimalike tõlgenduste reas. Ainus, mida tuleks silmas pidada, on see, et tõlgendusmustrit ei surutaks teosele peale, vaid see muster (mõtte- või tõlgendusmall, võttestik) tooks esile ja laseks paista kui mitte teose olemust (mis on ühtlasi teatud väärtuskogum), siis vähemalt säilitaks see kokkupuute teosega. Niisugusena võiks iseloomustada tema kui kirjandusuurija kreedot.

Olen kujutanud Karl Muru oma ülikooliromaanis «Tund enne igavikku». Lubatagu siinkohal üht lõiku tsiteerida. Ta istub seal aulas Karl Rohu nime all, saatmas viimsele teekonnale üht teist oma kunagist kolleegi, tema, «vanaldane eesti kirjanduse professor, kes oli Andreast mitmel korral eksamineerinud nii üliõpilasena kui ka aspirandina».

Andreas ei imetlenud teda mitte ainult tema eruditsiooni pärast, vaid sellepärast, et «tõenäoliselt oli Roht ainus eesti kirjanduse uurija, kes oskas peaaegu võimatut: kirjutada luulest niimoodi, et selle võlu ei läinud kirjutatus kaduma, nagu see toona eesti luulekriitikas tavaliselt juhtus».

See romaan läks Karl Murule väga hinge. Üks telefonikõne mulle, mille kestel me koos liigutatult ohkasime, ei ole võrreldav ühegi kriitilise arvustusega. Niisamuti tervitas ta mind antoloogia puhul «101 eesti kirjandusteost». Mis saab olla suurem kui õpetaja tunnustus oma õpilasele. Ja teiselt poolt, mis saab olla rahuldust väärivam kui olla õpetatud-hoolitud selliste õpetlaste poolt nagu Karl Muru.

Nüüd on kätte jõudnud Karl Muru enda «tund enne igavikku». Pikk elutee vajub horisondi taha. Jääb nimi eesti kultuurilukku. Iga kirjanduslik looming sünnib uuesti lugejates, leiab võimenduse läbi seletajate.  Ja siis astub lugejate kõrvale oma tagasihoidlikul, aga möödapääsmatul moel Karl Muru. Me saame targemaks, me silmad avanevad läbi mõistmise ilule. 

In memoriam Karl Muru (1.01.1927–30.05.2017)

Seotud lood
01.06.2017 03.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto