Sisukord
Arvamus
Postimees
03.06.2017
Eesti Jüri Ratase usaldusmehe ebatavaline tõus tippu (5) Tanel Kiik: edu saab saavutada ka vastandumata Kindlameelne linnapea (2) Nõmmekate prügiprotest põhjustas pommipaanika (3) Klandorf: asi on väga räpaseks läinud (2) Seeder: mõistan opositsiooni pettumust (23) Majandus Oluline lapsesuu (3) Õppetund Grybauskaitėlt Välismaa Soini: kliimalepet tuleb Trumpile esitleda äriplaanina Ekspert soovitab teha selget vahet info- ja küberrünnakul Trump taganes kliimaleppest (1) Lauakommete õpetaja (1) Arvamus Edasi 1959. aastal: lühiridu Marti Aavik: uudis: lastetus on pärilik (34) Tarmo Soomere essee: loodusvarad kui riigi põhikapital (7) Kindlameelne linnapea (2) Lauakommete õpetaja (1) Päeva karikatuur: Trumpi mängud kliimaga Õppetund Grybauskaitėlt Oluline lapsesuu (3) Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100? (21) Anu Realo: kas Eesti jääb püsima kahes paralleelmaailmas elades? (15) Ene Pajula veste: Mammi ei usu tasuta lõunatesse (22) Kultuur Nädala album. HUNT on RÜTM Aja auk. 100 meetri jooks Nädala plaat. Hullumeelsus kui teadlikkus Filmiarvustus «Kadunud linn Z»: suve džungliodüsseia luulude ja kangelaslikkuse piiril Sport Duranti kättemaks Jamesile Spordi lühiuudised Hiina Taipei näitas Eestile ohtlikku retrovõrkpalli Mattias Käit: mu sihid on kõrged, väga kõrged WRC vs B-rühm – 30 aastat arengut jätab jälje (1) Real või Juventus – kumb on tänase finaali soosik? Tallinn Nõmmekate prügiprotest põhjustas pommipaanika (3) Klandorf: asi on väga räpaseks läinud (2) Tarbija Näpuvurr tõrjub nutitelefoni taskusse (1) Video ja hinnatabel: Raekoja platsil maksab tänavu õlu juba kaheksa eurot (13) AK Peeter Langovitsi tagasivaade: Eestit läbis maailma suurim teatejooks Kas Netflix sai Cannes’is suure PR-võidu? Anu Realo: kas Eesti jääb püsima kahes paralleelmaailmas elades? (15) Allan Puur: kui palju on Eestis inimesi aastal 2100? (21) Vikerkaar loeb. Mullistused ühis-konnatiigis Jüri Reinvere: peatage Maa, me eelistame maha astuda (20) Rabindranath Tagore ja Uku Masing Hingestatud noorteromaan koosolemisest ja koos üksiolemisest Maamehe lootustäratav teos Kui alter ego tuleb külla Nädala album. HUNT on RÜTM Arter Prügikastist päästetud nõukaaegsest asjast võib saada filmistaar Suur intervjuu kirjaniku ja Postimehe endise arvamustoimetaja Teet Kallasega: kui kedagi pekstakse, siis pekstakse üle (1) Eesti eesistumise õhtusöökide peakokk Peeter Pihel: Peipsi sibul on meie trühvel (3) Mis juhtus Tiger Woodsiga? Justin Petrone: kahe passi poollegaalne süsteem Elupõletajate lapsehoidja ERKI Moeshow juubelikrutskid: parimate galerii ja kommentaarid Kannapööre moes: kõrged kingad on surnud! Rahvalemmikutest näitlejad võistlevad superinimestega Filmiarvustus «Kadunud linn Z»: suve džungliodüsseia luulude ja kangelaslikkuse piiril Kuidas käituda olukorras, kui laps tahab lemmiklooma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lauakommete õpetaja

2 min lugemist
Emmanuel Macron FOTO: Andrus Peegel

Tuleb tund, tuleb ka mees, öeldakse inglise keeles. Pärast Brexitit ja Trumpi tundus senise maailmakorralduse tunnike tulnud olevat, kuid poliitika põlatud tsentrist tõusis tehnokraadi mõõtu mees ja võitis suurtest demokraatiatest ühtaegu kõige kirglikuma ja kõige ratsionaalsema, Prantsusmaa poolehoiu.

Veel kolm-neli kuud enne Prantsusmaa presidendivalimiste avavooru aprillis oli Emmanuel Macroni võidu tõenäosus olnud umbes sama suur nagu Donald Trumpil USA vabariiklaste eelvoorudes. Just kohtumised Trumpiga on tõstnud Macroni stratosfäärilistesse kõrgustesse. Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga moodustasid nad Trumpi Euroopas võõrustades dünaamilise duo, mis täitis vaba maailma liidrivaakumi.

Kohe seejärel ütles Macron tavatu julgusega tõtt näkku Venemaa presidendile Vladimir Putinile, keda võõrustas sel nädalal Versailles’ lossis. Kuid Macroni on vorminud siiski Trump, kes lihtsalt ei jäta antikangelasena Putinile ruumi.

Prantsusmaa president on tegelenud USA ametivenna seisukohtadega igas meediumis, kehakeele ja Twitterini välja, hoides selgelt oma, et mitte öelda – väljunud võitjana. Macronile on selles debatis olemuslik olnud kartmatu otseütlemise võime, mis pakub konkurentsi Trumpile enesele, vürtsitatult leebelt uljaste improvisatsioonidega.

NATOs ei lasknud Macron end Trumpil harjumuspäraselt kättpidi alandada, vaid säilitas väärikuse ja tasakaalu.

G7 tippkohtumiselt levis video, millel ülejäänud riigipeade grupile vastu jalutanud Macron pöördus Trumpini jõudes viimasel hetkel Merkeli poole, et viimasega võluvalt vestlust alustada.

Pärast seda, kui Trump teatas USA taganemisest Pariisi kliimaleppest, tviitis Macron, et maailm tuleb taas suureks teha. Ning kordas valimiskampaaniaaegset kutset USA teadlastele tulla ja töötada kliimaprobleemide kallal hoopis Prantsusmaal.

Macroni tõus on olnud nii ere, et (vähemalt mõneks ajaks) on kadunud jutt paremäärmusliku Rahvusrinde oodatavast edust 2022. aasta presidendivalimistel. Rahvusrinde juht Marine Le Pen oli sunnitud teatama, et ei taha enam Prantsusmaad euroalalt välja viia. Tema nõbu, dünastia tõusev täht Marion Maréchal-Le Pen on poliitikast lahkunud. Macroni verinoor erakond ähvardab võtta absoluutse enamuse Prantsusmaa parlamendivalimistel juunis – see tähendaks ühtlasi absoluutset mandaati reformideks.

Eksinud näivad olevat need, kes kandsid poliitik Macroni maha kui pankuri, kelle sund seista neoliberalismi püsimise eest selle agooniat vaid pikendab. Mitte miski ei viita, et praegune seis, kõigi oma probleemidega, poleks reformitav. Macron oma 39 eluaastaga lihtsalt osutab, mispidi ajaratas ringi käib ja kellelt on mõtet oodata lahendusi 21. sajandi probleemidele – sh üleilmsele soojenemisele – ja kellelt mitte.

Vastasseis liberaalse keskme ja populistlike äärmuste vahel pole staatiline, vaid ülimalt dünaamiline. See on Macroni peamine õppetund meile. Meediumid on kõigi jaoks samad ning karismaatiline liberaal võib lüüa äärmuslasest trolli tema enda mängus.

Vaja on siiski veel midagi – sündsustunnet. Segu väärikusest ja viisakusest, mis nakatab. Macronil on see olemas, Trumpil pole. Viimase võlu on mujal – ta pakub lohutust tõrjututele, kes tunnevad, et ei pea enam üksi kannatama.

Enamik poliitilisi isiksusi asub hallis tsoonis ning pole seetõttu ei Macronid ega Trumpid.

Aeg töötab Macroni kasuks: mäss lauakommete ja taskuraha vähesuse vastu tüütab varem või hiljem ära mässajaid endidki. Macron tõestab, et söögilauas pole kahvlile ja noale väärilist asendust siiski veel leitud.

Seotud lood
    02.06.2017 05.06.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto