Sisukord
Haridus
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (17) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi (1) Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (5) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (2) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (10) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (1) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Koolide valupunktid: autode vahel ukerdavad õpilased ja puuduvad kõnniteed

3 min lugemist
Ilma kõnniteede ja ülekäiguradadeta tänav Tartus, mis on eriti tiheda liiklusega just koolipäeva alguses. FOTO: Kristjan Teedema

Tartu linna haridusasutused panid kirja liikluse kitsaskohad, mis teevad murelikuks õpilaste koolitee pärast. Sealt kumab enamasti läbi nokk-kinni-saba-lahti-olukord: koolide ümbruses pole lastel iseseisvalt liikuda turvaline, sest autoga lapsi vedavad vanemad ummistavad tänavaid. 

Ent kui koolitee kulgeks ohutuid teid pidi, ehk polekski siis vaja last autoga kooli viia?

Linnavalitsus võttis kokku haridus-, linnamajandus- ja linnavarade osakonna ning koolide enda nägemuse sellest, kuidas laste kooliteed muretumaks muuta. Järk-järgult asub linn koolide ümbruse teid ja tänavaid selle pilguga ümber ehitama.

«Praegune olukord on kaootiline, loomulikult ohtlik,» rääkis Forseliuse kooli direktor Jüri Sasi kooliga külgnevast Tehase tänavast. «Kõige hullem on hommikuti, kui kõigil on kiire, on palju autosid, jalakäijaid, jalgrattureid.»

Nimelt pole kooli juures Tehase tänava lõigul ühtegi kõnniteed ega ülekäigurada. Lapsi kooli toovad vanemad peatuvad teepeenral või sõiduteel, samal ajal üritavad õpilased parkivate ja peatuvate autode vahelt kooli jõuda. 

Koolist üle tee asuvas majas toimetavad Tähe noortekeskus ja kaks eramuusikakooli, kuhu lapsed pärast tunde lähevad.

Aastaid pommitanud

«Nii kool, hoolekogu kui ka vanematekogu on kogu aeg linna pommitanud, et siin on olukord väga hull,» sõnas Sasi. Nüüd on asjad sealmaal, et tänava ümberehitamise projekt on valmis ning linn on koolile lubanud, et ehituseks läheb järgmisel aastal.

Sinna tehakse kõnniteed, jalgrattatee, parkimisala, kolm ülekäigurada ning tee keskele ohutussaar. Esmalt on aga tänava alla vaja rajada sademeveetorustik.

Samamoodi on järgmise aasta ehituseks saanud linnalt lootust Tamme kooli direktor Vallo Reimaa. Tammelinnaski on samasugune olukord nagu Forseliuse kooli juures – Tamme puiesteel ja Suures kaares pole ei kõnniteed ega ohutut kohta, kus laps saaks autost väljuda.

Tartu abilinnapea Valvo Semilarski sõnas neist koolidest rääkides, et praegu käib töö selle nimel, et järgmisel aastal tänavaehitust alustada. «Leheveergudel ma midagi lubada ei saa, sest volikogu kinnitab lõppeelarve,» tõdes ta siiski.

Suured lootused

Ent järgmise aasta linnaeelarvest loodab saada raha ka Variku kool, mis ootab eurotoetust, et aasta pärast koolimaja täielikku renoveerimist alustada. Linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgensoni sõnul tuleks siis linna rahaga ka kooli ümbruse tänavad rekonstrueerida: Aianduse tänav vajab kõnni- ja jalgrattateed, samuti pole kõnniteed autodest täis pargitud Piima tänaval.

Kutsehariduskeskuse ja Variku kooli krundi vahelisele alale oleks vaja aga parklat, et vähendada Piima tänava parkimiskoormust.

Lapsi kooli toovad vanemad peatuvad teepeenral või sõiduteel, samal ajal üritavad õpilased parkivate ja peatuvate autode vahelt kooli jõuda.

«Parkimine on kooli ümbruses tähtis, aga me peame tagama juurdepääsu ka lastele, kes kasutavad jalgrattaid või tulevad kooli jalgsi,» rääkis Jürgenson. «Kui oleks turvaline keskkond, siis jah, lapsed kindlasti saaksid iseseisvalt kooli tulla.»

Nii on Kivilinna kooli ümbruses juba sel aastal plaanis paigaldada liikluskünniseid ja betoontõkiseid, et jalakäijad autodest lahku lüüa. Suurem soov on rajada Kaunase puiestee äärde peatumistasku, kus lapsed saaksid autost väljuda.

Puškini kooli juures pole autodel võimalik tänaval peatuda, seega sõidavad vanemad kooli parklasse, panevad lapse seal maha ja hakkavad siis teiste autode ja laste vahel manööverdama, et tuldud teed pidi parklast välja pääseda.

Jürgenson tõdes, et selline liikluslahendus on ohtlik ja seetõttu ehitab linn juba sel suvel parkla ümber, et seal tekiks ringliiklus.

Valvo Semilarski rääkis, et soovib nüüd kõigi koolidega põhjalikumalt läbi arutada, milliseid liikluslahendusi nad vajavad, ning linn on valmis igale koolile tellima põhjaliku liiklusskeemi. 

«See on küll kallim kui pelgalt liiklustõkiste paigaldamine, aga see vääriks väljatöötamist,» lisas ta.

Valik liikluse kitsaskohti, mille Tartu koolid on linnale edastanud

  • Variku kool. Aianduse tänava ühel poolel puudub kõnnitee, eriti ohtlik on lastel liigelda talvel, kui lumi maas. Kitsas Piima tänav on sõidukeid täis pargitud.
  • Descartes’i ja Hansa kooli ühine territoorium: autod ja jalakäijad kasutavad samu teid. Autod sõidavad kõnniteel, ohustades otseselt õpilasi.
  • Kivilinna kool. Vaja on parkimistaskut Kaunase puiestee äärde, kus laste kooli toomisel peatuda. Betoonist tõkistega tuleb tagada turvaline liikumistee koolini.
  • Raatuse kool. Puuduvad rattateed. Jaama tänaval pole autodele peatumiskohti. Raatuse ja Pika tänava ristmik on ohtlik.
  • Annelinna gümnaasium. Kooli juurde viib kitsas autotee, kus pole markeeritud jalakäijate teeületuskohti. Kooli parklat kasutavad võõrad.
  • Miina Härma gümnaasium. Lapsi autoga kooli toovad vanemad ummistavad kooli ümbruse tänavaid, eiravad liikluseeskirja, tekitades ohtlikke olukordi. 
  • Kesklinna kool. Kroonuaia tänava kõnniteed on väga kitsad ja ohtlikud. Kui lapsi autodega kooli tuuakse, tekib palju ohuolukordi, kuna nii Kroonuaia, Laial kui ka Jakobi tänaval on tihe liiklus. Jakobi, Baeri ja Kroonuaia tänava ristmik on ohtlik, eriti tipptunni ummikute ajal.
  • Karlova kool. 2016. aasta sügisel, mil Tartus laienes tasulise parkimise ala, süvenes kooli juures parkimisprobleem: kooli ümbrus on kesklinnale lähim tasuta parkimise piirkond, seega autosid täis.
  • Tamme kool. Kahelt poolt kooli kulgeval kitsal Tamme puiesteel manööverdavad lapsi kooli toovad vanemad. Tänava ääres parkivad ja peatuvad autod varjavad teed ületavaid lapsi. Osaliselt puudub kõnnitee, lapsed kõnnivad sõiduteel või talvel lumevallide peal.

Allikas: Tartu Postimees

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto