Sisukord
Kultuur
Postimees
19.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vaegnägija saab tantsupeost rõõmu tunda kõrva ja sõrmega

2 min lugemist
Tantsupeomuuseumi asutajad Angela Arraste ja Egil Toppi tutvustasid esmaspäeval Emajõe kooli lastele tantsupeo jalanõusid, rõivaid ning muid esemeid. FOTO: Sille Annuk

Sellel aastal on suvise noorte tantsupeo tegijad mõelnud ka sellele, kuidas nägemispuudega inimesed saaksid pealtvaatajatena olla Kalevi staadioni tribüünil ning tunda ühisest suurpoest suuremat rõõmu. Tantsupeomuuseum tutvustas esmaspäeval neid võimalusi esimesena Tartu Emajõe kooli perele.

Muuseumi asutajad olid kaasa võtnud rahvarõivaid, jalanõusid, ehteid, tantsu- ja laulupeo tuleurni, puust reha ja hernehirmutist meenutava Nälja-Mihkli, mida tantsunumbrites kasutatakse. Selleks et peost parem ettekujutus saada, võisid õpilased rahvariideid proovida: noormehed said selga tõmmata pika Mulgi kuue, tütarlapsed kollased Muhu seelikud. 

Reljeefsed pildid

Üks olulisemaid asju, millega tantsupeo korraldajad on vaeva näinud, on paisupaberile trükitud teatmikud tantsunumbrite joonistega, mis kompimise teel muutuvad sõrmede all tunnetatavaks.

Õpilased said tunnetada paisupaberile trükitud tantsude jooniseid. FOTO: Sille Annuk

Teatmiku esimesed leheküljed aga sisaldavad tava- ja punktkirjas peotutvustust. Raamatu üks koostajaid, punktkirja spetsialist Ilona Tars sai palve raamatutesse tekst koostada paar kuud tagasi. Osa pilte ja tekste andis ta kaks-kolm nädalat tagasi õpilastele katsetada, saamaks kinnitust, et kõik toimib. 

Praeguseks on esimesed eksemplarid valmis, ülejäänud tuleb trükkida ning kujundada 22. juuniks. Tars selgitas, et raamatu pildid on kujutatud reljeefselt, et vaegnägijad saaksid neid tunnetada. Iga pildi all on punktkirjas veel teave rühma ja tantsu kohta. 

Emajõe kooli 9. klassi õpilane Antonio Padurets  ei ole mitte kunagi tantsu- ega laulupeol käinud. Paisupaberile trükitud tantsunumbreid oli tal huvitav katsuda ja noormees sai kõigest aru, mis seal kirjas oli. Talle  tantsupeomuuseumi külaskäik väga meeldis, sest peoga seotud esemeid sai katsuda ning  see annab suurpeost hea ette kujutuse. Padurets veel ei teadnud, kas ta tänavusele peole läheb või mitte. 

Paremini mõistetav

Peale taktiilsete teatmike kasutamise saavad nägemispuudega inimesed tänavusel tantsupeol samal ajal ka kõrvaklappidest kuulata kirjeldustõlget staadionil toimuva kohta. Koostööprojekti «Mina näen» eestvedaja Angela Arraste rääkis, et Emajõe kooli võeti tantsupeoesemeid kaasa just selleks, et kirjeldustõlke kuulajad saaksid kohapeal paremini tunnetada selliseid esemeid nagu rahvarõivad, pastlad või tõrvik. 

Eilne külaskäik Emajõe kooli oli kutse noortele, et nad lööksid  tantsupeol kaasa. Kolmapäeval on tantsupeomuuseum külas Tallinnas Heleni koolis. «Kui selgub, et on veel mõni, kes sooviks neid teatmikke näha ja rõivaid katsuda, siis oleme nõus minema ükskõik, kuhu vaja,» kinnitas Angela Arraste.  

Raamatu pildid on kujutatud reljeefselt, et vaegnägijad saaksid neid tunnetada.

Kuigi suviseks tantsupeoks valmib 60 teatmikku, arvas Arraste, et 2019. aasta juubelilaulu- ja tantsupeol võiks neid huvi korral rohkem teha. Ta ei välistanud, et edaspidi saaks midagi sellist ära teha ka kuulmispuudega inimeste heaks, et nad laulupeost võimalikult palju rõõmu tunneksid.

Pärast noorte tantsupidu lähevad taktiilsed teatmikud koos salvestatud kirjeldustõlkega pimedate raamatukokku ja koolidesse. 

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto