Sisukord
Arvamus
Tänane leht
07.06.2017
Eesti Tallinna Sadama kriminaalasja kahtlusaluste ring kasvas 15 isikuni (5) Mille eest sai Postimees Schibstedi innovatsiooniauhinna? Suurim kompliment Postimehe kohvik kui demokraatia viimane bastion Imelikud kohtumised tuntutega Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Eestile kukkus sülle eesistumise peaproov Kantsleri pillav stiil ärritab ministeeriumi (39) Šokivangistust nõudev Reinsalu ei anna alla Majandus Analüüs: Valitsus viib börsile oma lüpsilehma (1) Uus aasta toob tuntava hinnatõusu (7) Välismaa Macron pürib absoluutse võimu poole ELi arenguabi juht: pelgalt rahajagamise ajad on läbi (3) Saudi Araabia nõuab nurka surutud Katarilt kuuletumist (1) Aafrika migrandid ootavad pääsu tõotatud maale Katar võib jalgpalli MMist ilma jääda Arvamus Nils Niitra: venestajatest said eestistajad (27) Kristi Vinter: nutivaimustuse varjatud ohud lapsele (1) Juhtkiri: pole vahet, millises järjekorras istub IRL (1) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Edasi 1977. aastal: teenindajate sõna Jean-Claude Juncker: kaitstes eurooplasi (20) Tiit Kändler: inimkliima lepped ja leppimatus (8) Kultuur Peeter Vähi: Neeme Järvi kuus erilist külge Arvo Pärdi õnnitlus maestro Neeme Järvile Sport Klavan: Liverpool vajab üht keskkaitsjat lisaks Kanter: 5 mm rebendit on veel alles Mercedes: Ferrari on meist ees Soome poksistaar Helenius võistleb Tallinnas Tänak tekitas endale ise ohtliku konkurendi Tallinn Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Tartu Luunja viinaköögi tööliste majas võtab ilmet Riverside Villa Nutikad noored püüavad kosmoseprügi rahaks rääkida Toomas Hansson: me kõik saame olla tondipüüdjad Vastukaja: lennukaid ideid alla surudes laseme Tartul provintsistuda Kõrvekülas õpivad peagi pooled koolilapsed soojakutes Tulekahjud Hiinalinnas avasid Tartu linna rahakotirauad Surma külm hingus inimluudele ehitatud linnas Ühishaud Toomemäe külje all leiab endiselt kasutust (1) Tartu laulu- ja tantsupeolised järgnevad liikuvat pilti näitavale tudengile Roosi ehk Gildi galerii 20 aastat Suvine avaveeujumiste programm tuleb lühike, aga tihe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nils Niitra: venestajatest said eestistajad

2 min lugemist
Nils Niitra. FOTO: Tartu Postimees

Arvamusliidrite ja poliitikute seas käib viimasel ajal pinev arutelu selle üle, kuidas muuta kõik lasteaiad ja koolid kohustuslikus korras eestikeelseks.

Olen otsinud vastust küsimusele, miks on suurrahvastel loomuomane kalduvus väikerahvaid assimileerida, selmet soosida kultuuride ja keelte paljusust. Vastuse saan nüüd siitsamast, Eestist. Otse loomulikult headusest! Siirast soovist aidata vähemustel paremini toime tulla. Et ei oleks mingit eraldatust, kahtlasevõitu oma nurgas nikerdamist, vaid kõik moodustaks suure ja sõbraliku pere.

Vestlesin hiljaaegu prantslasega, kes seletas, et bretoonidele on vaja anda prantsuskeelset kooliharidust ikka selleks, et nad ühiskonnas paremini hakkama saaks. Kodus vanaemaga saab ju niikuinii rahvuskeelt kõneleda (mis siis, et noored seda enam tegelikult ei räägi).

Sama käib Venemaal elavate soomeugrilaste kohta, kohtusin läinud suvel Peterburis täiesti juhuslikult kahe venestunud sugulasrahva esindajaga. Vanavanemate mordva või udmurdi keel oli neile midagi täiesti rudimentaarset, üks soovis kiiresti teemat vahetada.

Kõik see on vennaliku vene rahva hoole ja armastuse tagajärg. Kui tahate rahvatantse tantsida, siis palun väga, aga ühise haridusruumi algtasemest kõrgtasemeni edendamine jätke ikka enamusrahvusele. Muidu määrate end isolatsiooni ega tee mingit karjääri.

Me võiksime ju väita, et Eestis elavad venelased on osa suurest vene rahvast ja neid on niigi küllalt. Vestlused siinsete venelastega annavad siiski lootust, et tegemist on sammhaaval oma ainukordset identiteeti üles ehitava rahva, eestivenelastega. Nad ei tunne end enam ammu Venemaal kodus. Eestivenelased on vähemusrahvus, kelle õigused vajavad kaitset. Nad on siin omajagu elanud, siin on kasvanud üles teised ja kolmandad põlvkonnad, tegu pole eile maandunud araablastega.

Nüüd siis hakkame ise muutuma nendesarnaseks, kes meid 1980. aastatel venestasid. Nii nagu omal ajal otsustasid niinimetatud jeestlased ja Moskva ametnikud eestlaste üle, nii arutavad nüüd eestlased isalikult vähemusrahvuse saatuse üle meie riigis. Kas keegi on küsinud, mida nemad ise sellest arvavad? Äkki on nende keel ja kultuur neile kallis ja lapse sundkorras eestikeelsesse lasteaeda saatmine mõjub vägivallana?

Tegelikult ei ole noorema generatsiooni eestivenelaste riigikeele oskusega enam suuri probleeme. Vastupidi, tänu eesti ja vene keele oskusele on neil tööturul konkurentsieelis. Me ei peaks nende pärast kogu aeg muretsema, nad tulevad ise toime.

On nende õigus otsustada ja valida, kas nad panevad oma lapse eesti või vene lasteaeda. Sama käib põhihariduse kohta – loomulikult tuleb õppida riigikeel korralikult selgeks, aga see on midagi muud kui võtta lapselt võimalus saada emakeelset haridust.

Eestlased ei tohi unustada, et nii nagu me soovime soomeugrilaste õiguste kaitsmist Venemaal, peame me kaitsma vähemusrahvuste õigusi enda kodus. Me ei tohi muutuda nendesarnaseks, kes soovisid meid voolida endasarnaseks.

Seotud lood
06.06.2017 08.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto