Sisukord
Arvamus
Tänane leht
07.06.2017
Eesti Tallinna Sadama kriminaalasja kahtlusaluste ring kasvas 15 isikuni (5) Mille eest sai Postimees Schibstedi innovatsiooniauhinna? Suurim kompliment Postimehe kohvik kui demokraatia viimane bastion Imelikud kohtumised tuntutega Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Eestile kukkus sülle eesistumise peaproov Kantsleri pillav stiil ärritab ministeeriumi (39) Šokivangistust nõudev Reinsalu ei anna alla Majandus Analüüs: Valitsus viib börsile oma lüpsilehma (1) Uus aasta toob tuntava hinnatõusu (7) Välismaa Macron pürib absoluutse võimu poole ELi arenguabi juht: pelgalt rahajagamise ajad on läbi (3) Saudi Araabia nõuab nurka surutud Katarilt kuuletumist (1) Aafrika migrandid ootavad pääsu tõotatud maale Katar võib jalgpalli MMist ilma jääda Arvamus Nils Niitra: venestajatest said eestistajad (27) Kristi Vinter: nutivaimustuse varjatud ohud lapsele (1) Juhtkiri: pole vahet, millises järjekorras istub IRL (1) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Edasi 1977. aastal: teenindajate sõna Jean-Claude Juncker: kaitstes eurooplasi (20) Tiit Kändler: inimkliima lepped ja leppimatus (8) Kultuur Peeter Vähi: Neeme Järvi kuus erilist külge Arvo Pärdi õnnitlus maestro Neeme Järvile Sport Klavan: Liverpool vajab üht keskkaitsjat lisaks Kanter: 5 mm rebendit on veel alles Mercedes: Ferrari on meist ees Soome poksistaar Helenius võistleb Tallinnas Tänak tekitas endale ise ohtliku konkurendi Tallinn Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Tartu Luunja viinaköögi tööliste majas võtab ilmet Riverside Villa Nutikad noored püüavad kosmoseprügi rahaks rääkida Toomas Hansson: me kõik saame olla tondipüüdjad Vastukaja: lennukaid ideid alla surudes laseme Tartul provintsistuda Kõrvekülas õpivad peagi pooled koolilapsed soojakutes Tulekahjud Hiinalinnas avasid Tartu linna rahakotirauad Surma külm hingus inimluudele ehitatud linnas Ühishaud Toomemäe külje all leiab endiselt kasutust (1) Tartu laulu- ja tantsupeolised järgnevad liikuvat pilti näitavale tudengile Roosi ehk Gildi galerii 20 aastat Suvine avaveeujumiste programm tuleb lühike, aga tihe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jean-Claude Juncker: kaitstes eurooplasi

2 min lugemist
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. FOTO: EMMANUEL DUNAND/AFP/Scanpix

Euroopa pehme jõud annab kahtlemata tulemusi. Tänu oma diplomaatiale, arengupoliitikale ja kaubandussuhetele aitab Euroopa luua stabiilsust ja edendada rahu, inimõigusi ja õigusriiki kogu maailmas. Kuid ainult pehmest jõust ei piisa.

Turvaline, vaba ja rahumeelne Euroopa ei ole iseenesestmõistetav. Paljud inimesed mäletavad siin aset leidnud terrorit ja verevalamist liiga hästi. Vaadates meie lähinaabruse pingeid idas ja vägivaldset sõda Süürias, näeme, et sõda ei ole ajalugu.

Euroopa projekti algusest alates on proovitud liikuda ühise kaitse poole. Seni on need ambitsioonid jäänud suures osas saavutamata. On aeg teha rohkem.

Maksame ebatõhususe ja killustatuse eest kõrget hinda. Kui Euroopa Liidus on kasutusel 178 relvasüsteemi, siis Ameerika Ühendriikides on neid ainult 30. Samal ajal on meil Euroopas rohkem helikopterite tootjaid kui valitsusi, kes neid ostavad. Lubame endale 17 liiki tanki kasutamise luksust, kui Ameerika Ühendriigid saavad ilmselgelt väga hästi hakkama ainult ühe mudeliga.

Kaitse- ja julgeolekukoostöö puudumine läheb meile igal aastal maksma 25–100 miljardit eurot. ELi riikidel on võimalik palju võita, kui nad hakkavad jagama sõidukeid, standardima lahingumoona ja tegema teadusuuringuid koos, mitte eraldi.

Seepärast tegi Euroopa Komisjon ettepaneku luua Euroopa Kaitsefond. Kuigi see ei asenda riiklikke kaitse-eelarveid, ajendab see tegema koostööd kaitseseadmete ja -tehnoloogia hankimise, teadusuuringute ja arendamise valdkonnas. See on nii meie julgeoleku kui ka maksumaksjate huvides. Liikmesriigid jäävad juhi rolli ja otsustavad ise, milliseid projekte nad tähtsamaks peavad, olgu see mehitamata õhusõidukite tehnoloogia, satelliitside või helikopterite hulgiost. Euroopa Komisjon aitab neil ühendada oma jõupingutused, et käivitada projekte koordineeritumalt, süstemaatilisemalt ja tõhusamalt.

Kuid tõelist Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostöö liitu ei saa osta ainult raha eest. Me vajame ka poliitilist tahet ja ambitsioonikust. Soovin, et räägiksime Euroopa tuleviku teemal peetava arutelu käigus ausalt, mida me soovime selles valdkonnas saavutada.

Tegelikult koostöö juba käib. Alles eelmisel kuul otsustasid kõik liikmesriigid ühehäälselt luua esimene sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus, kes hakkaks juhtima ELi õppusi.

ELil on juba olemas kõik vahendid, et minna praegustelt kahepoolse ja mitmepoolse sõjalise koostöö vormidelt üle tõhusamale kaitsealasele lõimumisele. ELi lepinguga antakse alalise struktureeritud koostöö tegemise võimalus kõigile liikmesriikidele, kes seda soovivad ja on suutelised ühiselt edasi liikuma. Usun, et nüüd on õige aeg seda võimalust kasutada.

See lähenemisviis täiendab meie koostööd NATOga, mis on meie tulevikule ülioluline. 22 meie liikmesriiki kuuluvad ju ka sellesse kaitseallianssi. Kuid me ei saa enam kasutada oma koostööd NATOga mugava ettekäändena, et vältida Euroopa iseseisvaid jõupingutusi.

Oleme liiga kaua tuginenud teiste sõjalisele võimekusele. Peame nüüd kasutama võimalust, et võtta oma julgeolek enda kätesse. Julgeolek on üks kolmest peamisest prioriteedist peaaegu kõigis ELi riikides ja kolm neljandikku eurooplastest pooldab ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat.

Ohutu ja turvaline kodu on kõige põhilisem ja universaalsem õigus.

Meie liit peaks selle eurooplastele tagama.

Seotud lood
06.06.2017 08.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto