Sisukord
Majandus
Postimees
07.06.2017
Eesti Tallinna Sadama kriminaalasja kahtlusaluste ring kasvas 15 isikuni (5) Mille eest sai Postimees Schibstedi innovatsiooniauhinna? Suurim kompliment Postimehe kohvik kui demokraatia viimane bastion Imelikud kohtumised tuntutega Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Eestile kukkus sülle eesistumise peaproov Kantsleri pillav stiil ärritab ministeeriumi (39) Šokivangistust nõudev Reinsalu ei anna alla Majandus Analüüs: Valitsus viib börsile oma lüpsilehma (1) Uus aasta toob tuntava hinnatõusu (7) Välismaa Macron pürib absoluutse võimu poole ELi arenguabi juht: pelgalt rahajagamise ajad on läbi (3) Saudi Araabia nõuab nurka surutud Katarilt kuuletumist (1) Aafrika migrandid ootavad pääsu tõotatud maale Katar võib jalgpalli MMist ilma jääda Arvamus Nils Niitra: venestajatest said eestistajad (27) Kristi Vinter: nutivaimustuse varjatud ohud lapsele (1) Juhtkiri: pole vahet, millises järjekorras istub IRL (1) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Edasi 1977. aastal: teenindajate sõna Jean-Claude Juncker: kaitstes eurooplasi (20) Tiit Kändler: inimkliima lepped ja leppimatus (8) Kultuur Peeter Vähi: Neeme Järvi kuus erilist külge Arvo Pärdi õnnitlus maestro Neeme Järvile Sport Klavan: Liverpool vajab üht keskkaitsjat lisaks Kanter: 5 mm rebendit on veel alles Mercedes: Ferrari on meist ees Soome poksistaar Helenius võistleb Tallinnas Tänak tekitas endale ise ohtliku konkurendi Tallinn Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Tartu Luunja viinaköögi tööliste majas võtab ilmet Riverside Villa Nutikad noored püüavad kosmoseprügi rahaks rääkida Toomas Hansson: me kõik saame olla tondipüüdjad Vastukaja: lennukaid ideid alla surudes laseme Tartul provintsistuda Kõrvekülas õpivad peagi pooled koolilapsed soojakutes Tulekahjud Hiinalinnas avasid Tartu linna rahakotirauad Surma külm hingus inimluudele ehitatud linnas Ühishaud Toomemäe külje all leiab endiselt kasutust (1) Tartu laulu- ja tantsupeolised järgnevad liikuvat pilti näitavale tudengile Roosi ehk Gildi galerii 20 aastat Suvine avaveeujumiste programm tuleb lühike, aga tihe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Uus aasta toob tuntava hinnatõusu

2 min lugemist
Eurod FOTO: Toomas Huik

Olukorras, kus Eesti majandus on juba mõni kvartal liikunud inflatsioonis, selle aasta esimese kvartali majanduskasv on kujunenud 4,4-protsendiliseks ning lähiaastal tõuseb mitu aktsiisi, ennustavad ettevõtjad tuntavat hinnatõusu 2018. aasta algusest.

«Ma arvan, et [üldine] hinnatõus võib kaasneda järgmisel aastal seoses gaasiaktsiisi, elektrihinna ja teiste selliste hinnatõusudega,» sõnas suurettevõtja, mööblifirma Standard omanik Enn Veskimägi.

Uuest aastast avaldaks hinnatõusule kindlasti mõju ka alampalga võimalik tõus. «Just sellele sektorile, kus ta (alampalk – toim) on määrav osa palgast,» lausus Veskimägi.

Kui vaadata tarbijahindade muutust aprillis, siis kuigi kuu varasemaga võrreldes kasvasid hinnad vaid 0,3 protsenti, oli kasv aasta varasemaga võrreldes 3,2 protsenti ning seal oli statistikaameti sõnul suurim mõjutaja toit.

Toidutööstuse hinnangul ei mõjuta näiteks pagaritoodete ja piimahinna tõusu praegu mitte makromajanduslikud näitajaid, vaid sektorispetsiifilised arengud, kuigi sellest hoolimata on näha hinnatõusu jätkumist ka ülejäänud aasta jooksul.

«Kuigi pagaritoodete turg oli 2016. aastal paariprotsendilises languses, suutis Fazer tänu uute kõrge lisandväärtustega toodete heale käekäigule siiski säilitada müügis möödunud aasta taseme,» rääkis ettevõtte turundusjuht Anett Kutti.

Tema sõnul jätkub sama tendents ka sel aastal ning suurimat nõudluse kasvu näeb ettevõte tervislikumates ja lisanditega toodetes. «See kindlasti kergitab pagaritoodete kategooria keskmist hinda valdkonnast sõltumata,» lausus Kutti.

Küll aga rõhutas ta, et suuremat sorti hinnatõusu võtab Fazer ette vaid siis, kui see on vältimatu ning kui tootmist mõjutavad tooraine-, energia-, logistika- või muud kulud märkimisväärselt kerkivad.

«Aga kahtlemata on valdkondi, kus need on tõenäolisemad ja kus tarbija hakkab tajuma hinnatõusu – tootegrupid, kus rakenduvad uued või märkimisväärselt suurenenud aktsiisimäärad nagu lahja alkohol ja magustatud joogid,» sõnas Fazeri turundusjuht.

«Piimanduses on praegu näha väga hoogsat müügikasvu, mis on ennekõike tingitud toorpiima ja ka toodete lõpphinna tõusust, mitte tootmismahtude tõusust,» rääkis Valio Eesti tegevjuht Maido Solovjov.

Kuigi toorpiima hind hakkas kerkima eelmise aasta teises pooles, on Solovjovi sõnul märkimisväärne see, et isegi tavalise kevadsuvise hooajalise hinnalanguse asemel on praegu näha hoopis hinnatõusu.

«See on positiivne, kuna farmerid saavad toorpiima eest taas head hinda ning saavad hakata julgemalt investeerimise peale mõtlema,» märkis Valio Eesti juht. Küll aga lisas ta, et tootmismahtude suurendamiseks peab toorpiima tootmine oluliselt kasvama ning nõudlus globaalsel turul püsima pikemalt stabiilselt kõrgel.

«Kõrgemat väärtust on võimalik saada ka pikaajalise tootearendusega, kuid hetkel on piimanduse edu siiski tingitud välistest teguritest ehk toorpiima tootmise langemisest Euroopas ning sellest tingitud hinnainflatsioonist,» lausus Solovjov, viidates sellele, et pigem kulgeb piimatoodete hinnatõus rahulikus tempos.

«Meie hinnangul on praegune majanduskliima küll soodne, aga ülemääraseks eufooriaks veel põhjust ei ole. Majanduskasvuna on 4,4 protsenti ilus tulemus, aga oluline on pikemaajalise ekspordivõimekuse ja konkurentsivõime arendamine,» toonitas piimatööstuse juht.

Kuigi juba räägitakse, et peale inflatsiooni on head eksporditulemused hakanud mõjutama tööstuse ja ehituse teenuste hindu ka riigisiseselt, ütles näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla infrastruktuuritehnika teenistuse juhataja Mairo Hirmo, et niivõrd lühikese perioodi jooksul on neid mõjusid veel vara hinnata.

«Eeldatavasti avaldab see haigla kulutustele mõju teatava ajalise viibimisega,» lausus Hirmo, põhjendades seda sellega, et üldiselt sõlmib haigla pikaajalisi lepinguid.

FAKTIKAST

Hinnatõusu mõjutajad

  • Alkoholiaktsiisi tõus 1. juulist 2017 ja 1. veebruarist 2018.
  • Gaasiaktsiisi tõus 2018–2020, lisaks plaanitule veel 25 protsenti igal aastal.
  • Kütteõli aktsiisi tõus 1. juulist 2017.
  • Veokite teekasutusmaksu ja suhkrumaksu kehtestamine 1. jaanuarist 2018.
  • Ettevõtete paranevad eksporditulemused, mis annab julgust ka kodumaal kaupade-teenuste hinda tõsta.
  • Jätkuv majanduskasv.

Allikas: PM

Seotud lood
06.06.2017 08.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto