Tihtipeale jagatakse börsil noteeritud ettevõtete aktsiad kaheks. Esiteks, kasvuaktsiad ehk sellised, millelt oodatakse aktsia hinna märkimisväärset tõusu. Tavaliselt need ongi need kiiresti kasvavad ettevõtted, kellelt omanikutulu ehk dividende esialgu ei oodata.
Näiteks viimaste kuude kõige kuumemad IT-ettevõtted Facebook, Amazon, Netflix ja Google (ehk FANG) aktsionäridele aktsiate eest dividende ei maksa. Viies investorite lemmik, Apple, taasalustas pärast väga pikka vaheaega dividendide maksmist viis aastat tagasi.
Teise gruppi kuuluvad aktsiad, mille omanikele maksavad ettevõtted dividende regulaarselt. Selliseid aktsiaid nimetatakse emme-issi või orbude-leskede aktsiateks, aga ka rahvalikuma nimetusega lüpsilehmadeks. Sellised aktsiad sobivad vähemkogenud investoritele ja nendele, kes soovivad igapäevatuludele kestvat lisateenistust, näiteks pensionilisa.
Esmaspäeval teatas Tallinna Sadam, et kuulutab välja konkursi aktsiate avaliku esmaemissiooni (IPO) korraldamiseks investeerimisnõustaja kohale – see tähendab, et valitakse investeerimispank, kes aktsiate emissiooni läbi viib.
Eesti riik kavatseb börsile viia 30 protsenti Tallinna Sadama aktsiatest ja ehkki emissiooni tingimustest ja väärtpaberi potentsiaalist on veel vara rääkida, üritame siiski prognoosida, milliseks selle väärtpaberi käekäik võiks börsil kujuneda.
Tallinna Sadama varasemate aastate majandustulemusi vaadates torkab silma eelkõige kaks asjaolu. Kõigepealt, ettevõte on olnud riigile väga hea dividendimaksja ehk lüpsilehm.
2012. kuni 2016. aastani on Tallinna Sadam maksnud riigile omanikutulu 64 kuni 110 protsenti ettevõtte puhaskasumist, mis on kindlasti väga suur, sest tavaliselt maksavad börsiettevõtted omanikutulu maksimaalselt 60 kuni 70 protsenti ettevõtete kasumist, sagedasem osakaal kipub olema kolmandiku kanti.
Eesti börsiettevõtetest on stabiilseim dividendimaksja Harju Elekter ning ettevõtte dividendipoliitika kohaselt makstakse aktsionäridele kolmandik tavapärasest majandustegevuse puhaskasumist.
Seega võib oletada, et Tallinna Sadamast saab üsna hea dividendimaksja, on aga väheusutav, et nii hea kui senini. Ehkki 70 protsenti ettevõtte aktsiatest kuulub riigile ja kuuest nõukogu liikmest võib sõltumatuteks liikmeteks nimetada nelja, on tõenäoline, et finantsinvestorid saavad nõukogusse ka omad esindajad ja nemad eelistavad, et välja makstakse pigem kolmandik kui kaks kolmandikku kasumist.
Mis aga potentsiaalsetele investoritele rohkem muret teha võiks, on ettevõtte majandustulemused, mis liiguvad allamäge.
Ettevõte eelmise aasta majandusaruandes seisab, et kaubamaht vähenes kümme protsenti, 20,1 miljoni tonnini, mis oli viimase 20 aasta madalaim tase. Viimase nelja aastaga on kaubamahud kahanenud 31 protsenti ehk peaaegu kolmandiku võrra. Enim langes suurima kaubagrupi, vedelkaupade maht.
Teiste lastiliikide mahud kasvasid ja aasta lõpus hakkas kasvama ka konteinervedude maht, kuid aasta kokkuvõttes jäid konteinerveod, millest võiks või isegi peaks saama tulevikus kasvav lastiliik, ikka miinusesse.
Nigelast kasvuväljavaatest võibki saada Tallinna Sadama IPO komistuskivi. Investorid eelistavad ikka kasvavaid ettevõtteid, mida Tallinna Sadam praegu kindlasti ei ole. Teine võimalus on küll kokkuhoiuga suurendada efektiivsust, kuid lõpmatuseni seda siiski teha ei saa ning varem või hiljem tuleb Tallinna Sadamal hakata mahtusid kasvatama.
Muidugi on võimalik, et ettevõtte väärtus hinnatakse hästi madalaks, aga siis jääb omaniku ehk riigi ja/või ettevõtte soovitav summa väikeseks ning erastamisel ei ole erilist mõtet.
Ja kolmandaks, ettevõtte börsileviimiseks – eriti kui soovitakse kaasata väikeinvestoreid – peaks ettevõttel olema oma lugu. Tallinna Sadamal on oma lugu küll olemas, aga vaevalt on see lugu, millega ettevõtet investoritele müüa saaks.
Tõsi, uus juht Valdo Kalm on hinnatud ja austatud ning arvata võib, et ta suudab ettevõtte maine taastada. Paraku võtab see aega.
Institutsionaalsed investorid vaatavad rohkem arve, mistõttu on nende jaoks käimasolev korruptsiooniprotsess vähemtähtis, aga kaugeltki mitte tähtsusetu.
LISALUGU
Kreeka tegi seda juba 14 aastat tagasi
Börsil noteeritud sadamaoperaatoreid maailmas eriti palju ei ole. Kõige rohkem on neid Hiinas – paarikümne kandis. Londoni börsil toimus mais maailma suurima sõltumatu kruiisisadamaoperaatori Global Ports Holding IPO, mis kõige paremini ei õnnestunud ning aktsiatega kauplemine on üsna tagasihoidlik.
Üks börsil noteeritud sadam on Kreeka sadamaoperaator Pireus, mille vähemusosalus (25,5 protsenti) viidi börsile 2003. aasta augustis ja riik teenis aktsiate müügiga 54 miljonit eurot. Kuni 2007. aasta lõpuni kerkis sadama aktsia hind umbes kolm korda, aga kuna finantskriisi ajal kukkus kokku peaaegu kogu kaubavahetus, langes ka aktsia hind enam kui poole võrra.
Uus aktsiahinna tõus toimus 2012. teisel poolel, mil oli näha, et Kreeka võlakriis sai (vähemalt mõneks ajaks) lahendatud.
Alates 2013. aastast on aktsia olnud stabiilne ja pigem väikese langustrendiga. Aktsia hinda ei toetanud isegi sadama enamusosaluse erastamine. Nimelt müüs riik Kreeka võlausaldajate nõudmisel eelmise aasta augustis 51 protsenti aktsiatest Hongkongi laevandusgrupile Cosco ning nüüd on riigi käes vaid 23,14 protsenti sadama aktsiatest.
Pireuse sadam on oma majandusnäitajate poolest enam-vähem samas suurusjärgus Tallinna Sadamaga. Ettevõtte eelmise aasta käive kasvas 4,6 protsenti 103 miljoni euroni, aga kasum langes 20 protsenti 6,7 miljoni euroni.
Ettevõte plaanib selle aasta majandustulemuste eest maksta dividende 8,92 senti aktsia eest, mis teeks väärtpaberi dividenditootluseks 0,6 protsenti. Viimasel kolmel aastal on aktsionäridele makstavate dividendide maht järjest kahanenud.