Sisukord
Kultuur
Postimees
07.06.2017
Eesti Tallinna Sadama kriminaalasja kahtlusaluste ring kasvas 15 isikuni (5) Mille eest sai Postimees Schibstedi innovatsiooniauhinna? Suurim kompliment Postimehe kohvik kui demokraatia viimane bastion Imelikud kohtumised tuntutega Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Eestile kukkus sülle eesistumise peaproov Kantsleri pillav stiil ärritab ministeeriumi (39) Šokivangistust nõudev Reinsalu ei anna alla Majandus Analüüs: Valitsus viib börsile oma lüpsilehma (1) Uus aasta toob tuntava hinnatõusu (7) Välismaa Macron pürib absoluutse võimu poole ELi arenguabi juht: pelgalt rahajagamise ajad on läbi (3) Saudi Araabia nõuab nurka surutud Katarilt kuuletumist (1) Aafrika migrandid ootavad pääsu tõotatud maale Katar võib jalgpalli MMist ilma jääda Arvamus Nils Niitra: venestajatest said eestistajad (27) Kristi Vinter: nutivaimustuse varjatud ohud lapsele (1) Juhtkiri: pole vahet, millises järjekorras istub IRL (1) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Edasi 1977. aastal: teenindajate sõna Jean-Claude Juncker: kaitstes eurooplasi (20) Tiit Kändler: inimkliima lepped ja leppimatus (8) Kultuur Peeter Vähi: Neeme Järvi kuus erilist külge Arvo Pärdi õnnitlus maestro Neeme Järvile Sport Klavan: Liverpool vajab üht keskkaitsjat lisaks Kanter: 5 mm rebendit on veel alles Mercedes: Ferrari on meist ees Soome poksistaar Helenius võistleb Tallinnas Tänak tekitas endale ise ohtliku konkurendi Tallinn Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Tartu Luunja viinaköögi tööliste majas võtab ilmet Riverside Villa Nutikad noored püüavad kosmoseprügi rahaks rääkida Toomas Hansson: me kõik saame olla tondipüüdjad Vastukaja: lennukaid ideid alla surudes laseme Tartul provintsistuda Kõrvekülas õpivad peagi pooled koolilapsed soojakutes Tulekahjud Hiinalinnas avasid Tartu linna rahakotirauad Surma külm hingus inimluudele ehitatud linnas Ühishaud Toomemäe külje all leiab endiselt kasutust (1) Tartu laulu- ja tantsupeolised järgnevad liikuvat pilti näitavale tudengile Roosi ehk Gildi galerii 20 aastat Suvine avaveeujumiste programm tuleb lühike, aga tihe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Arvo Pärdi õnnitlus maestro Neeme Järvile

2 min lugemist
Proovis: Neeme Järvi ja Arvo Pärt. FOTO: Toomas Huik

Helilooja Arvo Pärt õnnitleb südamest armastatud dirigenti, maestro Neeme Järvit.

Arvo Pärt: «Heliloojale on suur kingitus, kui ta saab koos töötada suurepäraste muusikutega. Mul on seda õnne Neemega olnud! Hindan ka väga kõrgelt tema enneolematult suurt panust Eesti muusika propageerimisel läänes, eesotsas Tubina loominguga, mis tänu Neeme andele ja erakordsele pühendumusele jõudis paljude inimesteni väljaspool meie kodumaad. Soovin oma kallile sõbrale palju jõudu ja loomingulisi aastaid!»

Neeme Järvit ja Arvo Pärti seovad kauaaegne loominguline koostöö ja südamlik sõprus. Neeme Järvi on üks olulisemaid interpreete Arvo Pärdi varase loomingu esitamisel ning salvestamisel 1960.–1970. aastatel. Koos Eri Klasiga tutvustas Järvi Pärdi loomingut nii toonases Nõukogude Liidus kui ka festivalidel piiri taga. Nii Neeme Järvi kui ka Arvo Pärt olid sunnitud 1980. aastal Eestist lahkuma.

1960. aastatel tulid noore Järvi juhatusel Eesti Raadio sümfooniaorkestriga (praegune ERSO) esiettekandele Arvo Pärdi oratoorium «Maailma samm» (1961), «Perpetuum mobile» (1963), sümfoonia nr 1 «Polüfooniline» (1964) ja tšellokontsert «Pro et contra» (1967). Novembris 1968 toimus Neeme Järvi dirigeerimisel «Credo» esiettekanne Estonia kontserdisaalis, sündmus, mis kujundas mõlema kunstniku elukäiku. Juba 1969. aastal jõudsid Järvi juhatusel heliplaadile Pärdi sümfoonia nr 1, «Perpetuum mobile», «Kollaaž teemal B-A-C-H» ning «Pro et contra».

Ka välismaal tegutsedes jäi Neeme Järvi südameasjaks tutvustada Eesti muusikat ja teiste hulgas Arvo Pärdi loomingut. Üks meelisteos tema repertuaaris on «Cantus Benjamin Britteni mälestuseks», mis on palju kordi kõlanud maailma eri paigus ning salvestatud mitmele albumile.

Järvi käe all on Bambergi Sümfooniaorkestriga salvestatud Pärdi kolm esimest sümfooniat (BIS, 1989), Filharmoonia orkestriga «Kui Bach oleks mesilasi pidanud» ning «Credo» (Chandos, 1993), Göteborgi sümfooniaorkestriga «Tabula rasa», «Fratres» ja kolmas sümfoonia (Deutsche Grammophon, 1999) jpm.

Neeme Järvile on Arvo Pärt pühendanud oma kolmanda sümfoonia (1971) ning 1994. aastal valminud teose «Concerto piccolo über B-A-C-H».

Seotud lood
06.06.2017 08.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto