Šokivangistust nõudev Reinsalu ei anna alla

Urmas Reinsalu ja Hanno Pevkur mullu septembris Tallinna vangla näidiskongis. Tollal olid nad kolleegid valitsuses, nüüd on Pevkur üks justiitsministri viimase algatuse suurimaid kriitikuid. FOTO: Mihkel Maripuu

Korra toetuseta jäänud justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) roolijoodikute kohustusliku vangistamise idee läheb täna riigikogus uuele ringile.

«Uus ring, uus katse ja seda viga rohkem ei juhtu. Võtame vastu ja karistuspoliitikas toimub selge muutus,» kommenteeris keskerakondlasest õiguskomisjoni liige Jaanus Karilaid.

Tänavu aprillis ei leidnud roolijoodikute kohustuslik šokivangistamine riigikogu täiskogus toetust. Õiguskomisjoni liige ja opositsioonilise Reformierakonna esimees Hanno Pevkur avaldas seejärel sotsiaalmeedias heameelt, et valitsus sai riigikogus vastu näppe ning Reinsalu soov piirata kohtunike otsustusvabadust kukkus läbi. «Ma loodan, et Reinsalu sai aru ja ei tulda uuesti raiuma jõuga kohtute otsustusvabaduse piiramist,» teatas ta siis.

Karilaiu sõnul pole eelnõus vahepeal muudatusi tehtud, kuid ta avaldas lootust, et teine lugemine lõpetatakse täna ning seadus võetakse vastu 14. juunil.

«See oli lihtsalt tööõnnetus, et sotsid läksid päikest nautima,» osutas ta aprillis toimunud istungile, kus ettepanekud ei leidnud toetust. «Nüüd me sellist asja ei luba – IRL ja sotsid on kohal ja me läheme eelnõuga edasi. Me teeme vigade paranduse,» lubas poliitik, kelle arvates on tegemist väga mõistliku muudatusega.

Postimees kirjutas aasta algul, kuidas kohtud seisavad idee vastu muuta roolijoodikutele vangistus kohustuslikuks karistuseks. Kohtute ja ministeeriumi peamine tüliõun peitus punktis, mille järgi tooks sõiduki juhtimine kriminaalses joobes (1,5 promilli) teist korda kaasa vähemalt viie päeva pikkuse vangistuse. Kohtud leidsid, et selline muudatus oleks enneolematu, sest sellega võetaks kohtunikelt ära kaalutlusõigus – nad oleks kohustatud inimese igal juhul vangi mõistma, sõltumata asjaoludest.

Näiteks tunamullu (otsus jõustus 2015. aastal) mõisteti justiitsministeeriumi andmetel sõiduki juhtimises kriminaalses joobes süüdi 2698 inimest. Neist veerandil ehk umbes 650 süüdimõistetul oli all kehtiv karistus samasuguse kuriteo eest. Kõigi eelduste järgi tuleks šokivangistus määrata seega aastas sadadele inimestele, mis pani Tartu maakohut küsima, kas riigil on nii palju vange üldse kuskile panna.

Justiitsministeerium ei loobunud siiski plaanist, kuid kohendas seda märtsis pärast kohtumist riigikohtu, advokatuuri ja prokuratuuri esindajatega. Viie päeva nõue võeti eelnõust välja. Uuesti joobnuna autot juhtinud inimene tuleb küll vangi saata, kuid päevade arvu ei kirjutata kohtule ette.

Kohtute seisukoht ei ole muutunud: kohustuslik šokivangistus ei ole vajalik.

Seotud lood
06.06.2017 08.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto