Sisukord
Kultuur
Tänane leht
07.06.2017
Eesti Tallinna Sadama kriminaalasja kahtlusaluste ring kasvas 15 isikuni (5) Mille eest sai Postimees Schibstedi innovatsiooniauhinna? Suurim kompliment Postimehe kohvik kui demokraatia viimane bastion Imelikud kohtumised tuntutega Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Eestile kukkus sülle eesistumise peaproov Kantsleri pillav stiil ärritab ministeeriumi (39) Šokivangistust nõudev Reinsalu ei anna alla Majandus Analüüs: Valitsus viib börsile oma lüpsilehma (1) Uus aasta toob tuntava hinnatõusu (7) Välismaa Macron pürib absoluutse võimu poole ELi arenguabi juht: pelgalt rahajagamise ajad on läbi (3) Saudi Araabia nõuab nurka surutud Katarilt kuuletumist (1) Aafrika migrandid ootavad pääsu tõotatud maale Katar võib jalgpalli MMist ilma jääda Arvamus Nils Niitra: venestajatest said eestistajad (27) Kristi Vinter: nutivaimustuse varjatud ohud lapsele (1) Juhtkiri: pole vahet, millises järjekorras istub IRL (1) Teele Pehk: kuus valet Reidi tee kohta (2) Edasi 1977. aastal: teenindajate sõna Jean-Claude Juncker: kaitstes eurooplasi (20) Tiit Kändler: inimkliima lepped ja leppimatus (8) Kultuur Peeter Vähi: Neeme Järvi kuus erilist külge Arvo Pärdi õnnitlus maestro Neeme Järvile Sport Klavan: Liverpool vajab üht keskkaitsjat lisaks Kanter: 5 mm rebendit on veel alles Mercedes: Ferrari on meist ees Soome poksistaar Helenius võistleb Tallinnas Tänak tekitas endale ise ohtliku konkurendi Tallinn Tallinna linn ei loobu Reidi teest (3) Tartu Luunja viinaköögi tööliste majas võtab ilmet Riverside Villa Nutikad noored püüavad kosmoseprügi rahaks rääkida Toomas Hansson: me kõik saame olla tondipüüdjad Vastukaja: lennukaid ideid alla surudes laseme Tartul provintsistuda Kõrvekülas õpivad peagi pooled koolilapsed soojakutes Tulekahjud Hiinalinnas avasid Tartu linna rahakotirauad Surma külm hingus inimluudele ehitatud linnas Ühishaud Toomemäe külje all leiab endiselt kasutust (1) Tartu laulu- ja tantsupeolised järgnevad liikuvat pilti näitavale tudengile Roosi ehk Gildi galerii 20 aastat Suvine avaveeujumiste programm tuleb lühike, aga tihe Meelelahutus Koomiks Sudoku

Roosi ehk Gildi galerii 20 aastat

2 min lugemist
Rosalie Pedassaar oma kunstigaleriis, mida sünnipäevakuul ehivad eriti fantaasiaküllased lillemaalid. FOTO: Sille Annuk

Kunstikooli nahakujundajana lõpetanud Rosalie Pedassaar, kes nõukogude ajal maalis kombinaadis Ars rahakottidele ja albumeile mustreid, on end uuel ajal tõestanud galeristina.

Rosalie Pedassaar imestab väga, kuidas ta 20 aastat tagasi selle kõigega hakkama sai. «See oli mul ikka täitsa hullumeelne mõte,» ütleb ta.

Kõik, kes Gildi galerii perenaist tunnevad, hüüavad teda Roosiks. Roosi on Roosi!

Kakskümmend aastat tagasi töötas Roosi tavalise müüjana Laia tänava Sebra galeriis. Suhelda ta oskas, töö talle meeldis, kunsti ta armastas ja kunstnikke tundis.

«Üks mu sõbrake hakkas rääkima, et mul on kõik nii käpas, et mis ma töötan teistele. Selle asemel võiksin ise galerii teha,» meenutab Roosi. «Sõber muudkui torkis mind ja andis ka laenu.»

Roosi avas galerii ühes Rüütli tänava keldris, mis asus ajaloolises majas, kus müüdi ja müüakse kangaid. Kroon oli alles tulnud, aga inimesed ostsid kunsti päris meelsasti. 

Roosi maksis mitmesse tuhandesse ulatuva laenu juba esimese aasta lõpuks sõbrale tagasi.

Keldris müüs Roosi pilte kolm aastat.

Aga kui ühe paduvihmaga suvepäeval sademeveed läbi põranda sisse pressisid, nii et maalid ujusid vees, teadis ta, et leida tuleb uus koht. Kuna ta käis Gildi tänaval Postimehe kohvikus lõunat söömas, siis ühel päeval nägi ta vastasmaja ees üürikuulutust. 

Sinna, Gildi tänavale on Roosi oma kunstiäriga jäänudki ning praegu on ta Tartu vanalinnas ainus galerist. Teised galeriid on tegevuse lõpetanud või linnasüdamest kaugemale kolinud. Roosi peab vastu.

Roosi oma rooside ja Hille Kääriku lillemaalidega, FOTO: Sille Annuk

«Kui ma nüüd ütleksin, et kõik on olnud lust ja lillepidu, siis oleks see vale,» märgib ta. «On olnud väga raskeid aegu!»

Algul püüdis Roosi endale müüja appi palgata, siis aga loobus. See tähendab, et ta on  kuus päeva nädalas kakskümmend aastat jutti üksipäini galeriid pidanud, vaid haruharva endale asendaja kutsunud.

«Seda normaalne inimene ei teeks, ta peab segane olema,» naerab Roosi iseennast. 

Ka märgib ta, et kõiki pilte ta müüki ei võta, kuna ta ei saa kiita töid, mis talle ei meeldi. Ka ei oska ta ostjale valetada, et miski on suur kunst, kui teab, et tegelikult ei ole.

Ükskord juhtus, et Roosi võttis müüki pildi, mis talle üldse ei meeldinud. Seda vaadates hakkas tal lausa halb. Aga tooja palus ja palus. Roosi ütles, et olgu – kuu aega! Kahe päeva pärast pööras ta pildi näoga vastu seina ning andis aja möödudes toojale tagasi.

Kunstnik Pille Tammela, kes Roosit galeriis on vahel asendamas käinud, hindab Roosit nii inimese kui galeristina. «Ta on asjalik, aga ka vahvalt humoorikas ja optimistlik inimene. Roosi sõnaseadmisoskus on alati toniseeriv,» räägib ta.

Kunstnik Andrus Peegel, Roosi koolivend Tartu kunstikooli päevilt, ütleb samuti, et Roosi on üks väga lahe inimene, kes jagab konjunktuuri ning oskab alati midagi soovitada. 

«Ning ta ei räägi ainult piltidest ja rahast, temaga võib, rääkida kasvõi kassidest ja koertest,» ütleb ta.

Roosi juures käivad mõnikord prouad jutlemas ning vahel tuleb Roosil ka psühholoog olla.  «Ikka kuulan ära, kui inimene tahab rääkida, miks ma ei kuula,» ütleb ta. «Ma ei hakka ju nähvama, et kuulge,  ostjad meeldivad mulle rohkem!» 

Gildi galerii

  • Tartu vanalinna kunstikauplus, millel täitus 5. juunil 20. tegutsemisaasta.
  • Galerii näitusel näeb Hille Kääriku teoseid pealkirja all «Eile, täna, homme».
Seotud lood
06.06.2017 08.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto