Sisukord
Kultuur
Postimees
10.06.2017
Eesti Ministeeriumi ukseesine on surnukehi täis (6) Õhus on pinget (3) Politsei hakkab uurima Niine nahakliiniku tegevust (1) Isepäine kompromissikunstnik (8) Eesti kuulsaim ninasarvik Matemaatika kiuste kuldse lõpuni Narva medalistid: raske oli algklassis, mitte gümnaasiumis Valija reastas parteide patud ja voorused (9) Kontrollimata näpuvurrid ohustavad lapsi 15 aastat koduigatsust Välismaa Saksamaal valmis keelatud raamatutest tempel Konservatiivide teine lask endale jalga Corbyn tõstis leiboristid tuhast Naisõiguslane islamistidest: mida moraliseerivamad, seda väärastunumad Arvamus Juhtkiri: May tahtis Brexiti-valimisi, aga välja kukkus… (3) Marti Aavik: ajame talendid Eestist minema! (17) Peeter Raudsik: ebamugavad küsimused terroristide kohta (38) Postimees 1997. aastal: Norra valitsus: Balti riigid ei ole NATOsse astumiseks valmis Õhus on pinget (3) Tagasivaade: Veljo Tormis Kalevalaseura auliikmeks Corbyn tõstis leiboristid tuhast Eesti kuulsaim ninasarvik Isepäine kompromissikunstnik (8) Jelena Skulskaja veste: mille eest võeti Arbatil kinni Hamlet? EKI keelekool: Vabadus! Wabadus? Kultuur Nädala plaat. Haavatav, aus ja jäägitu Aja auk. DM teeb S&Mi Kristallselge debüüt Sport Vehklejad said ROKilt kingituse Katari rahakoondisest Eestile vastast polnud Mart Soidro: miks sportlastest ei saa häid kirjanikke? Lahing Sardiinias: viis meest – ka Tänak – 10 sekundi sees Kas naine sobib meestega võrdsetel tingimustel kihutama? Tarbija Kontrollimata näpuvurrid ohustavad lapsi Suur ostukorvi võrdlus: hinnaerinevus poodides ulatub peaaegu 10 euroni (5) AK Vikerkaar loeb. Ained, mis vabastavad inimese vastutusest iseenda ees Jooksja, kes on korraga nii tagaajaja kui tagaaetav Paralleelmaailmades toimuv ulmeseiklus vaegtähelepanu all kannatavale lugejale Juhtkiri: May tahtis Brexiti-valimisi, aga välja kukkus… (3) Luuletaja Heiberg ja vedurijuht Rääbis (1) Marie Heibergi jõudmine koju Eesti kultuuri täheatlas: Eesti suur narratiiv Teater ei ole parem kui ülejäänud maailm (1) Peeter Raudsik: ebamugavad küsimused terroristide kohta (38) Lühilainel ümber maakera Aja auk. DM teeb S&Mi Arter Kiili turjal mööda lahte Mehed Sahara väravast: tegelikult oleme pärit ühest isast ja emast (1) Soloha Balti jaama turul kostitab lihtsalt ja maitsvalt Horoskoop SEIKLUSVIDEO! Mis tunne on olla eriüksuslane? Proovime uut moodi võita! Ari Vatanen: inimene ei õpi võitmisest, vaid ainult tagasilöökidest Erakordne rahva spartakiaad Valust loodud ilu Soome pidu tänavatoiduga Ilona Leib: Puhkamise pinge Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: Eesti suur narratiiv

2 min lugemist
Lennart Meri FOTO: Toomas Huik

«Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka ega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus. Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi ei ole see metsade ega vete hääl, mida kuuleme, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja. /---/Ometi oli ka selline aeg, kus allikail ja alasti kaljudel veel puudusid meie nimed, kus Eesti oli alles loomisjärgus.»

Need on katkendid Lennart Meri «Hõbevalge» (1976), «tuulest ja luulest» reisikirja esimestelt lehekülgedelt, mis mõjuvad tõepoolest piibelliku loomisloona. Mõelgem tagasi aega, mil see hüpoteesidest, esseistlikest arutluskäikudest, ajaloolastes tõsiseid vaidlusi ja kriitikat põhjustanud suurejooneline Muinas-Eesti käsitlus ilmus: nõukogude režiimi agoonia oli alanud; Eestist oli saanud nõukogude impeeriumi kõige militariseeritum piirkond;  sisseränne oli jätmas eestlasi, maa põliselanikke vähemusse, alanud oli venestamise surve. Aina ahtamaks hakkas jääma eestlaste olemisteadvus.

Ja seal tuleb kirjanik ja rändur Lennart Meri, annab tagasi rahvale mitte ainult nende aegruumi kõige sügavamad kihid, vaid ka kestmises avalduva suuruse. Akadeemik Jaan Undusk on kirjutanud: «Presidendina armastas Lennart Meri korrata, et Eesti peab leidma oma Nokia, mingi hiilgavat ideed ja säravat teostust ühendava kaubamärgi, mis suudaks teda laias maailmas esindada. Kirjanikuna oli ta Nokia nii iseenda kui ka Eesti jaoks «Hõbevalgega» juba leidnud.» Mis on see, mis köidab tänini «Hõbevalges»? Köidab neidki, kes seda lugenud pole, aga on käinud Saaremaal Kaali meteoriidikraatrit imetlemas ja on valmis tunnistama, nagu Jaan Unduskki, et ««Hõbevalge» – see on maailmavaade, mille pühamu on Kaali kraatris». Lennart Meri asetas C. R. Jakobsoni 700-aastase orjusemüüdi ja Tammsaare «Tõe ja õiguse» eepose kõrvale kolmanda eestlaste «suure jutustuse», mille avar minevik, erinevalt eelmistest, toidab tulevikuusku. 

Seotud lood
09.06.2017 12.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto