Sisukord
Arvustused
Postimees
10.06.2017
Eesti Ministeeriumi ukseesine on surnukehi täis (6) Õhus on pinget (3) Politsei hakkab uurima Niine nahakliiniku tegevust (1) Isepäine kompromissikunstnik (8) Eesti kuulsaim ninasarvik Matemaatika kiuste kuldse lõpuni Narva medalistid: raske oli algklassis, mitte gümnaasiumis Valija reastas parteide patud ja voorused (9) Kontrollimata näpuvurrid ohustavad lapsi 15 aastat koduigatsust Välismaa Saksamaal valmis keelatud raamatutest tempel Konservatiivide teine lask endale jalga Corbyn tõstis leiboristid tuhast Naisõiguslane islamistidest: mida moraliseerivamad, seda väärastunumad Arvamus Juhtkiri: May tahtis Brexiti-valimisi, aga välja kukkus… (3) Marti Aavik: ajame talendid Eestist minema! (17) Peeter Raudsik: ebamugavad küsimused terroristide kohta (38) Postimees 1997. aastal: Norra valitsus: Balti riigid ei ole NATOsse astumiseks valmis Õhus on pinget (3) Tagasivaade: Veljo Tormis Kalevalaseura auliikmeks Corbyn tõstis leiboristid tuhast Eesti kuulsaim ninasarvik Isepäine kompromissikunstnik (8) Jelena Skulskaja veste: mille eest võeti Arbatil kinni Hamlet? EKI keelekool: Vabadus! Wabadus? Kultuur Nädala plaat. Haavatav, aus ja jäägitu Aja auk. DM teeb S&Mi Kristallselge debüüt Sport Vehklejad said ROKilt kingituse Katari rahakoondisest Eestile vastast polnud Mart Soidro: miks sportlastest ei saa häid kirjanikke? Lahing Sardiinias: viis meest – ka Tänak – 10 sekundi sees Kas naine sobib meestega võrdsetel tingimustel kihutama? Tarbija Kontrollimata näpuvurrid ohustavad lapsi Suur ostukorvi võrdlus: hinnaerinevus poodides ulatub peaaegu 10 euroni (5) AK Vikerkaar loeb. Ained, mis vabastavad inimese vastutusest iseenda ees Jooksja, kes on korraga nii tagaajaja kui tagaaetav Paralleelmaailmades toimuv ulmeseiklus vaegtähelepanu all kannatavale lugejale Juhtkiri: May tahtis Brexiti-valimisi, aga välja kukkus… (3) Luuletaja Heiberg ja vedurijuht Rääbis (1) Marie Heibergi jõudmine koju Eesti kultuuri täheatlas: Eesti suur narratiiv Teater ei ole parem kui ülejäänud maailm (1) Peeter Raudsik: ebamugavad küsimused terroristide kohta (38) Lühilainel ümber maakera Aja auk. DM teeb S&Mi Arter Kiili turjal mööda lahte Mehed Sahara väravast: tegelikult oleme pärit ühest isast ja emast (1) Soloha Balti jaama turul kostitab lihtsalt ja maitsvalt Horoskoop SEIKLUSVIDEO! Mis tunne on olla eriüksuslane? Proovime uut moodi võita! Ari Vatanen: inimene ei õpi võitmisest, vaid ainult tagasilöökidest Erakordne rahva spartakiaad Valust loodud ilu Soome pidu tänavatoiduga Ilona Leib: Puhkamise pinge Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Ained, mis vabastavad inimese vastutusest iseenda ees

2 min lugemist
Charles Baudelaire «Kunstlikud paradiisid» FOTO: Raamat.

Charles Baudelaire oli luuletaja ja «Kunstlikud paradiisid» on poeem, kuigi esitletud uurimustööna ja lihtlabase tõlkena Thomas De Quincey «Oopiumisööja pihtimustest». Baudelaire võib ju väita, et ta esitab pelga ülevaate hašisi ja oopiumi tarbimisega kaasnevatest joobnud ulmadest ning neile järgnevast meeleheitest, tühjusest ja tupikusse jõudmisest, tõestades sellega, kuidas «puhta ja vaba tahtepingutuse toel» poeetiliste kõrguste saavutamine on alati eelistatav keemilistele kunstlikele paradiisidele. Ent nagu luules ikka, on kirjutise objekt vaid pealispind. Sügavamad hoovused võtavad hoopis radikaalsema suuna.

Probleem on selles, et modernne ühiskond ujutab inimese üle emotsioonide ja kogemustega, pakkumata samas tööriistu nende tõstmiseks argipäevast kõrgemale. See on, nagu nentis Nietzsche pool sajandit pärast Baudelaire’i, maailm ilma jumalata. Ka «Kunstlikes paradiisides» on tõelised vaid deemonid, inglid osutuvad alati vaid illusiooniks. Reaalne on aga Londoni, modernsuse sümboli kärarikas linnakeskkond, kus De Quincey oopiumisööja kogeb nälga, kaotusi, õnnetut armastust, tööpuudust ja virelust. Oopium pakub ühelt poolt pelgupaika nende ränkraskete kogemuste eest, teisalt «ärkab [oopiumiuimas] ellu kogu tema minevik […] justkui muuskas käesoleva ja lihakssaanuna.» Kannatused omandavad oopiumiuimas tähenduse, naudingud ülendatakse lihalikust mõnust vaimse subliimsuseni.

Baudelaire kirjeldab uimastikogemusi, olgu De Quincey vahendusel või omaenda hašišieksperimentide kaudu sedavõrd paeluvalt, et tema ühemõtteline hukkamõist mõjub üsnagi segadust tekitavalt. Oopium ja hašiš on «kurjad vaimud», nende loodud maailmad mitte tõelised paradiisid, vaid «lõuendile maalitud ja raami paigutatud dekoratsioonid», tegemist on vaimse allakäigu allikaga. Mis toimub? Kuidas neid vastuolusid seletada? Ja miks põhjustasid «Kunstlikud paradiisid» 19. sajandi Prantsusmaal üüratu skandaali, kui ometi on tegu korraliku narkovastase teosega?

Asi on selles, et kui 19. sajandi moralistid (neid leidub ka tänapäeval) mõistsid hukka naudingute otsimise kui sellise, siis Baudelaire tunnustab oopiumisööjate püüdlusi ja kritiseerib vaid nende valitud vahendeid. «Inimese palav huvi kõigi ainete vastu, mis tema isiksust ülendavad, olgu need tervislikud või ohtlikud, annab tunnistust tema suurusest. Ta püüab lakkamatult neid ootusi üles kütta ja lõpmatuse poole tõusta,» kirjutab Baudelaire. Meelte kunstlikus ergutamises pole iseenesest midagi kurja ja «Kunstlikest paradiisidest» võib leida ka ilmselt ajaloo ühe siirama kiidukõne veinile.

Hašiši ja oopiumi puhul on Baudelaire’ile vastukarva vaid nende ainete introvertsust soosiv mõju, mis lõdvendab tahtejõudu ja suunab kasutaja sihitusse kulgemisse, kangelasliku loomisväe asemele. Kui klassikaline kodanlik uimastikäsitlus heidab mõnuainete puhul ette seda, et need vabastavad inimese vastutusest moraali, ühiskonna, jumala või töö ees, siis Baudelaire heidab ette vaid seda, et oopium ja hašiš vabastavad inimese vastutusest iseenda ees. Olla «ise põhjus ja tagajärg, subjekt ja objekt, hüpnotisöör ja uneskõndija», see on eesmärk, mille poole mõnuained näitavad küll teed, ent milleni tegelikult jõuda on võimalik vaid tahtejõu ja loomingu abil.

Vaat see on geeniuse vääriline saavutus: kirjutada näiliselt uimastite eest hoiatav pamflett, selle varjus aga lammutada kodanlikud väärtused pilbasteks ning ehitada üles uus, tõeliselt modernne moraalifilosoofia.

***

Charles Baudelaire«Kunstlikud paradiisid» FOTO: Raamat.

Charles Baudelaire

«Kunstlikud paradiisid»

Tõlkija Kristjan Haljak

Loomingu Raamatukogu 2017

160 lk

Seotud lood
09.06.2017 12.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto