Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tagasivaade: Veljo Tormis Kalevalaseura auliikmeks

1 min lugemist

Soome kultuurielus läbi aastakümnete olulist rolli etendanud Kalevalaseura alustas tegevust 1919. aastal Helsingis. 28. veebruaril 1991 Kalevala päeval otsustas seltsi aastakoosolek kutsuda viiendaks auliikmeks Eesti helilooja professor Veljo Tormise ning temast sai ainus välismaalasest auliige.

Enne teda oli kutsutud seltsi auliikmeks ka keelemees akadeemik Paul Ariste, kes suri aastal 1990. Tormisele sai see tunnustus osaks tänu soome-ugri rahvamuusika uurimisele ja selle maailmas tutvustamisele.

Otsust tõendavad dokumendid jõudsidki kevadel Soome Vabariigi Tallinna konsulaati. Liivalaia tänavas asunud konsulaadi akende taga lookles pidev viisajärjekord ja kogu personal töötas täistuuridel. Selle kõrvalt leidis Soome konsul Eija Kauppi aega meile olulise sündmuse tarvis 6. juuni pärastlõunal, mil ta andis Kalevalaseura auliikme tunnistuse ja liikmemärgi Tormisele pidulikult üle. Tagasihoidlikku konsulaarbüroosse oli sel puhul kutsutud ka tuntud kultuuritegelasi.

Oma lühikeses tunnustuskõnes tõstis kultuuriminister Lepo Sumera esile professor Tormise tehtud suurt ja üldistavat tööd rahva muusikalise pärandi kogumisel ja kaasajastamisel. Tormise auliikme tunnistuse oli allkirjastanud Kalevalaseura tollane juhatuse esimees Pekka Laaksonen.

Kalevalaseura eesmärk oli «Kalevala»-ainelise mõtte ja maailmakäsitluse, soome kultuuripärandi uurimine ja teadmiste levitamine ning sellega seotud tegevuse toetamine. Selleks ühendas selts eelkõige folkloriste, kirjanikke, kunstnikke ja ajaloolasi. Igal aastal on tunnustatud stipendiumite ning preemiatega väljapaistvaid uurimistöid ja andekaid noori. Juba 1921. aastast alates on ilmunud nende aastaraamat, milles avaldatakse ka sugulasrahvaste uurimusi ja loomingut. Kalevalaseura on maailmas ainus oma maa rahvuseeposele pühendunud fond. Selle katusorganisatsiooniks on olnud Soome Kirjanduse Selts.

Seltsi kuulus siis 340 soome kultuuripärandi asjatundjat nii Soomest kui ka teistest riikidest. Nende seas olid ka 29 teadus- ja kultuuritegelast Eestist. Seltsi liikmeks niisama ei saadud, neid valis välja ja kutsus liikmeks seltsi juhatus.

Seotud lood
21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto