Sisukord
Arvamus
Postimees
10.06.2017
Eesti Ministeeriumi ukseesine on surnukehi täis (6) Õhus on pinget (3) Politsei hakkab uurima Niine nahakliiniku tegevust (1) Isepäine kompromissikunstnik (8) Eesti kuulsaim ninasarvik Matemaatika kiuste kuldse lõpuni Narva medalistid: raske oli algklassis, mitte gümnaasiumis Valija reastas parteide patud ja voorused (9) Kontrollimata näpuvurrid ohustavad lapsi 15 aastat koduigatsust Välismaa Saksamaal valmis keelatud raamatutest tempel Konservatiivide teine lask endale jalga Corbyn tõstis leiboristid tuhast Naisõiguslane islamistidest: mida moraliseerivamad, seda väärastunumad Arvamus Juhtkiri: May tahtis Brexiti-valimisi, aga välja kukkus… (3) Marti Aavik: ajame talendid Eestist minema! (17) Peeter Raudsik: ebamugavad küsimused terroristide kohta (38) Postimees 1997. aastal: Norra valitsus: Balti riigid ei ole NATOsse astumiseks valmis Õhus on pinget (3) Tagasivaade: Veljo Tormis Kalevalaseura auliikmeks Corbyn tõstis leiboristid tuhast Eesti kuulsaim ninasarvik Isepäine kompromissikunstnik (8) Jelena Skulskaja veste: mille eest võeti Arbatil kinni Hamlet? EKI keelekool: Vabadus! Wabadus? Kultuur Nädala plaat. Haavatav, aus ja jäägitu Aja auk. DM teeb S&Mi Kristallselge debüüt Sport Vehklejad said ROKilt kingituse Katari rahakoondisest Eestile vastast polnud Mart Soidro: miks sportlastest ei saa häid kirjanikke? Lahing Sardiinias: viis meest – ka Tänak – 10 sekundi sees Kas naine sobib meestega võrdsetel tingimustel kihutama? Tarbija Kontrollimata näpuvurrid ohustavad lapsi Suur ostukorvi võrdlus: hinnaerinevus poodides ulatub peaaegu 10 euroni (5) AK Vikerkaar loeb. Ained, mis vabastavad inimese vastutusest iseenda ees Jooksja, kes on korraga nii tagaajaja kui tagaaetav Paralleelmaailmades toimuv ulmeseiklus vaegtähelepanu all kannatavale lugejale Juhtkiri: May tahtis Brexiti-valimisi, aga välja kukkus… (3) Luuletaja Heiberg ja vedurijuht Rääbis (1) Marie Heibergi jõudmine koju Eesti kultuuri täheatlas: Eesti suur narratiiv Teater ei ole parem kui ülejäänud maailm (1) Peeter Raudsik: ebamugavad küsimused terroristide kohta (38) Lühilainel ümber maakera Aja auk. DM teeb S&Mi Arter Kiili turjal mööda lahte Mehed Sahara väravast: tegelikult oleme pärit ühest isast ja emast (1) Soloha Balti jaama turul kostitab lihtsalt ja maitsvalt Horoskoop SEIKLUSVIDEO! Mis tunne on olla eriüksuslane? Proovime uut moodi võita! Ari Vatanen: inimene ei õpi võitmisest, vaid ainult tagasilöökidest Erakordne rahva spartakiaad Valust loodud ilu Soome pidu tänavatoiduga Ilona Leib: Puhkamise pinge Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tagasivaade: Veljo Tormis Kalevalaseura auliikmeks

1 min lugemist

Soome kultuurielus läbi aastakümnete olulist rolli etendanud Kalevalaseura alustas tegevust 1919. aastal Helsingis. 28. veebruaril 1991 Kalevala päeval otsustas seltsi aastakoosolek kutsuda viiendaks auliikmeks Eesti helilooja professor Veljo Tormise ning temast sai ainus välismaalasest auliige.

Enne teda oli kutsutud seltsi auliikmeks ka keelemees akadeemik Paul Ariste, kes suri aastal 1990. Tormisele sai see tunnustus osaks tänu soome-ugri rahvamuusika uurimisele ja selle maailmas tutvustamisele.

Otsust tõendavad dokumendid jõudsidki kevadel Soome Vabariigi Tallinna konsulaati. Liivalaia tänavas asunud konsulaadi akende taga lookles pidev viisajärjekord ja kogu personal töötas täistuuridel. Selle kõrvalt leidis Soome konsul Eija Kauppi aega meile olulise sündmuse tarvis 6. juuni pärastlõunal, mil ta andis Kalevalaseura auliikme tunnistuse ja liikmemärgi Tormisele pidulikult üle. Tagasihoidlikku konsulaarbüroosse oli sel puhul kutsutud ka tuntud kultuuritegelasi.

Oma lühikeses tunnustuskõnes tõstis kultuuriminister Lepo Sumera esile professor Tormise tehtud suurt ja üldistavat tööd rahva muusikalise pärandi kogumisel ja kaasajastamisel. Tormise auliikme tunnistuse oli allkirjastanud Kalevalaseura tollane juhatuse esimees Pekka Laaksonen.

Kalevalaseura eesmärk oli «Kalevala»-ainelise mõtte ja maailmakäsitluse, soome kultuuripärandi uurimine ja teadmiste levitamine ning sellega seotud tegevuse toetamine. Selleks ühendas selts eelkõige folkloriste, kirjanikke, kunstnikke ja ajaloolasi. Igal aastal on tunnustatud stipendiumite ning preemiatega väljapaistvaid uurimistöid ja andekaid noori. Juba 1921. aastast alates on ilmunud nende aastaraamat, milles avaldatakse ka sugulasrahvaste uurimusi ja loomingut. Kalevalaseura on maailmas ainus oma maa rahvuseeposele pühendunud fond. Selle katusorganisatsiooniks on olnud Soome Kirjanduse Selts.

Seltsi kuulus siis 340 soome kultuuripärandi asjatundjat nii Soomest kui ka teistest riikidest. Nende seas olid ka 29 teadus- ja kultuuritegelast Eestist. Seltsi liikmeks niisama ei saadud, neid valis välja ja kutsus liikmeks seltsi juhatus.

Seotud lood
09.06.2017 12.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto