Sisukord
Arvamus
Tänane leht
12.06.2017
Eesti Algab kohus Edgar Savisaare üle Puhast narkourgast pole olemas Majandus Sõõrumaa võttis Paruski Tederilt üle Kaupmehed loevad napsumüügi kahjusid kokku Alibaba kasv jätkub hoogsalt (3) Välismaa AJA PEEGEL. Saksamaa katsed džihadistide armee loomisel kukkusid haledalt läbi Kirik, mida ümbritseb okastraat (1) Prantslased otsustavad president Macroni saatuse Briti valimisrulett tõi küsimärgi lahutuskõneluste kohale (1) Serbia ja Kosovo lõputud erimeelsused Põlissoomlaste juhivahetus kõigutab valitsust Arvamus Margus Mihkels: võõrasse kloostrisse oma seadustega ei ronita (33) Edasi 1981. aastal: ENSV Ülemnõukogu kümnenda koosseisu kolmas istungjärk Raivo Vetik: eestlased ja eestivenelased on lõimumise põhiküsimustes üksmeelsed (40) Juhtkiri: Ott Tänaku tähesõit Maarja Vaino: liialdamine viib lameduseni (4) Kultuur Sergei Lebedev: venelased ei taha ajalugu endale tunnistada (1) Keegi ei tea, millal temast saab põgenik… Sport Mõlder, Sikk, Vatanen ja Gross – kõik rõkkasid! Fotod: Tänaku ja Järveoja kohustuslik suplus Sardiinia vetes Kommentaar: Tänaku MM-tiitel pole võimatu, aga ees ootavad kaks üliolulist rallit Šoki äärelt Mehhikosse raskelt välja teenitud tasu järele (1) Kommentaar: Reimi plaani potentsiaal jäi rumala punase kaardi tõttu nägemata Ostapenko vaimustas tervet Lätit Tartu Kassiuputus: omanikud mõistavad oma terved lemmikud surma (1) Rattafännid tegid ise südalinna laenutuse (1) Lõuna-Eestis maasikad valmis. Marjad leiavad ostja soolasest hinnast hoolimata (2) Vaata milliseid lahendusi arhitektid Atlantise ümbruse taashoonestuseks pakuvad (5) Arvustus: segadused Jõmmuga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Margus Mihkels: võõrasse kloostrisse oma seadustega ei ronita

2 min lugemist
Margus Mihkels. FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Mida? Mis «miks sa ei helistanud»? Kust mina teadsin, et ma siia satun. No mis on siis? Kuule, tule eest, ma astun sisse. Mida? Vaip maas? No mis siis, et teil on vaip maas? Mul on ka vaip. Määrib? Mis asi määrib? Pori? No mina ei ole süüdi, et vihma sajab. Pesete puhtaks oma vaiba, mida sa tõmbled nüüd.

Sul õgimist on midagi? Just sõite? No jube peenelt elame; tuleme kokku, sööme, ves… ves… vestleme, onju, ja… Einoh, eri peen värk. Kuule, ma pole hommikust saati süüa saand; ole mees, vaata, äkki on ikka midagi veel, mingit võileiba või midagi.

Mis see on? Mingi koeravorst vä? Siukseid asju söötegi vä? Kuule, ära ohi; ole mees, noh, mingit sooja toitu ei ole teil vä? Kuule? Kuuled vä?!

Mis need on? Multikad? Pane midagi normaalset nüüd! Või kuule, sul seda, noh, tead küll, seda lukus kanalit pole vä, ah? Mis? On sul vä? Ah? Tead küll, see, noh, kus… Hähähää, noh, tead ju küll, noh… Ah? Mis lapsed? Homme vaatavad oma multikaid, mis nüüd on siis… Noh, perenaisuke, kuhu nüüd siis? Perenaine! Ae!

Aa, täitsamees; tead, väga hea, ma pole hommikust… Kuule, mis see on? Kuule? See on ju mingi… Vii ära see. Ei, vii ära, ma ei taha, kurat… Kuule, a on sul see kanal vä? See, noh? On vä?

Kuule, aga sa ühe väikese leiad vä? Tead küll, noh! Ma pole ammu käind ka ja… No midagi sul ikka on, ma tean küll. Mis «mul on homme tööpäev», kurat, sa pole… Mina teen tööd, tead! Mina teen! Sa pole tööd näindki! Kuule, too nüüd, noh! Too üks väike, tead, noh, nii, noh… kombeks on ju… Ma tean, sul on küll! Ma tean!

Küllap hiljemalt siinkohal katkeks iga võõrustaja kannatus ja lapuline lendaks välja kas kraest kantuna või käeraudadest kistuna. Ja kes võiks asjade sellist käiku pahaks panna? Igas kojas kehtivad oma reeglid ja on pelgalt pererahva otsustada, milliseid vabadusi võõrulised võtta võivad. Mõni pere vaatab viltu neile, kes vale kahvlit tarvitavad, teised ei tee numbrit toanurka roojamisest.

Milline pere on Eesti? Kas lubame igal sisseastujal, olgu ta kui tahes kaugelt-lähedalt tulnud, mis tahes usutunnistusega või ilmavaatega, talitada oma arusaamade ja pruugi perra? Või oleme lahke, kuid väärikas pere, kes küll austab kaugelt tulnut ega keela tal oma kombeid täita, aga puhta poole peale poristes säärikutes siiski ei luba?

Pigem viimast. Mistõttu on kummastav, et üldse arutletakse, mis keeles meie lasteaedades-koolides õpetust anda. Eesti keeles, loomulikult! Kes tahab oma võsukese üles kasvatada mingis muus keeles, võib seda teha omal kulul ja riisikol. Riigi asi on hoolt kanda, et tema alamail oleks võrdsed võimalused, ja eesti- ehk riigikeelne algõpe on sel teel esimene samm. Muidu jäämegi tootma enklaavipõlvkondi, kellel ongi õigus öelda, et nemad ei oska, saa, taha.

Seotud lood
10.06.2017 13.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto