Sisukord
Arvamus
Postimees
17.06.2017
Eesti Rootsi laevalt varastati kohver 700 000 euroga (5) Ninasarvik õpib jooksma Timo Soini «Kaardimaja» «Kullakesed, olete peole saanud!» (1) Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Riik kuulutas kustutusvoolikud igandiks (5) Laiapea looming tutvustab ühiskonnas märkamatuid inimesi Vahur Laiapea tantsis Afganistani vanglas Argentina tangot (1) Välismaa PILTUUDIS: Ratas astus Macroni seltsis Élysée palee ette Kõigest 5000-naelane lisainvesteering oleks aidanud tragöödiat vältida Ameerikat mürgitab narkoepideemia (1) KOHALIK VAADE: Ratas kiitis häid suhteid Lahkus Saksamaa taasühendaja Afganistani vanglatest on saanud piinakambrid ja terroripesad (1) Taliban kasutab pantvange relvana Arvamus Edasi 1952. aastal: edukas ettevalmistus Juhtkiri: Ratase näitlejatöö Keskerakonda puhtamaks ei tee (22) Sihikindel saarlane Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Medalinoppijad Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane (4) Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: kui istuksin kohtus Edgari kõrval... (3) EKI keelekool: sidesõnad ja ja ning (1) Kristi Malmberg: mida rohkem tähelepanu saab kuulus hõberemmelgas, seda aktiivsemaks lähevad ka poliitikud (26) Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus oma raha (2) Kultuur Aja auk. Muusa suri ära Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Sport Anett Kontaveit Hollandis poolfinaalis! «Paksukeste meeskond», dopinguliha ja kivi bussiaknas (3) Realist lahkuda ähvardav Ronaldo alustab Venemaal jahti järjekordsele trofeele Joosep Susi: kas sportlased on tõesti lollid? (1) Postimehe videolugu: istu ühes paadis viiekordse veemoto maailmameistri Rasmus Haugasmäega Seitse geimi ja muud veidrused ehk FIVB tahab võrkpalli uueks luua Tarbija Toidupoed teevad jaanide eel võidu sooduspakkumisi AK Aja auk. Muusa suri ära Inimene saab jääda inimeseks vaid inimlikes tingimustes Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Artemi Troitski: kui eesti muusika peatus... (2) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Eesti kirjanduskultuurilised kõnetused Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Arter Mehed, kes kuulavad kaableid (8) Kunstnik ja fotograaf Peeter Laurits: uned ja ilmsiolek pole vastandlikud Täiskasvanud naasevad jooksujalu lapsepõlve (1) Horoskoop Mis kihk kisub porgandpaljaks? (1) Filmiarvustus «Muumia» - turvaliselt jube Minimalistid alistasid kampsunid Laulupeo teevad muusikud, mitte Facebook Eesti kokteilisuvi: kurk, kasemahl ja lehmakomm Keilalanna maja on tema muuseum Jüri Kolk: lühike puhkus, napp nädalavahetus, üürike elu (3) Sõiduproov. Bentley Bentayga: «Sest see on meie võimuses» Kuidas me Seto piiritsoonis kukke hävitamas käisime Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: nii saabus oma raha

2 min lugemist

Jutt võimalikust rahareformist levis juba 1992. aasta alguses, kuid täpset aega ei osanud keegi ennustada. Reformiks valmistuti põhjalikult.

Sain 16. juunil meediast teada, et oma raha võib tulla lähima nädala jooksul. 17. juuni õhtul andis rahareformikomitee välja dekreedi, mille järgi viiakse 20.–22. juunini läbi rahareform. Dekreet sätestas üleminekul NSV Liidu rublalt Eesti kroonile seostuvate tehingute korra. 20. juunil sai kella 4 alates ainsaks ametlikuks maksevahendiks Eesti Vabariigi territooriumil Eesti kroon.

Esialgu anti teada vaid seda, et rublad vahetatakse kroonideks kolme päeva jooksul kella 9–22 nimekirjadesse kantud ja kõigil oma nime kontrollinud üksikisikutel 727 rahavahetuspunktis. Üksikasjad hoiti viimse hetkeni saladuses.

Reedel, 19. juunil selgus, kui palju raha inimese kohta vahetatakse. 20. juunil ilmus lehtedes dekreet ja selgus vahetuskurss. Nimekirja kantutele vahetati ühel korral 1500 rubla kolme päeva jooksul kursiga 1:10. Ülejäänud sularaha võis vahetada kursiga 1:50 kuni 1. juulini.

Enne pühi toimunud rahavahetus lõi segamini igapäevaelu. Kulus nädal, kuni tavarütm nii kaubanduses kui ka panganduses hakkas taastuma. Teade reformist vallandas ostupaanika, mis kulmineerus, kui selgus vahetatava raha summa. Viimasel rublapäeval kulutati liigseid rublasid üsna pillavalt. Letid tühjenesid ka kaubast, mis muidu seisma olid jäänud.

Kadusid konservid, hoidised, pesupulber, WC-paber jms. Märgatavalt suurenes raadiote ja telerite läbimüük ning ka restoranide käive. Olukorda ära kasutanud turul kauplejad tõstsid hindu. Plaanitust enam osteti leiva- ja piimatooteid, neistki tekkis puudus. Oli ka neid, kes lohutasid, et järelejäänud rublasid saab ju rublatsoonis edasi kasutada.

Säästude ümbervahetusel kasutati sageli ka vaesemate sugulaste või tuttavate abi. 20. juuli varahommikul veeti raha laiali ja kõik laabus vahejuhtumiteta. Järjekorras seisti juba varakult. Inimesed olid rahulikud ja kell 9 avati rahavahetuspunktid. Jaokaupa inimesi uksel sisselaskvad politseinikud koos kodukaitsjatega olid vastutulelikud ja viisakad.

Väljastati ühe-, kahe-, viie-, kümne- ja 25-krooniseid rahatähti, kopikaid ümber ei vahetatud. Uhkusega hoidsin käes ja imetlesin uhiuusi rahatähti. Ikkagi oma raha ja lootsin, et sellest kujuneb vaatamata levivale pessimismile tugev raha. Kas tõesti kaovad nüüd valuutapoed ja poodidest on võimalik oma raha eest kõike osta?

Esimese sisseostu tegin maasikamüüjalt poe ees. 15 krooni eest sain kilo Eesti maasikaid. Tallinnas suleti reedel varakult 34 suurt kauplust ja neist sai laupäeval alates kella 11 osta esmavajalikku. Uudistati uusi hindu ja üllatuti kohatisest hinnatõusust.

Esimese endise liiduvabariigina Eestis toimunud rahareform oli loogiline samm iseseisvumise teel ja võimaldas end rublatsoonist lahti rebides oma majandust ise korraldada. Kroon tuli käibele tagatuna Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reservidega. Krooni range seotus Saksa margaga (1 DEM = 8 EEK) lõi eelduse, et tuleb aeg, mil maailma pangad hakkavad krooni noteerima võrdväärselt teiste konverteeritavate valuutadega. Eesti Panga ametliku noteeringu järgi oli 20. juunil Soome mark võrdne 2,938 ja USA dollar 12,352 Eesti krooniga.

Seotud lood
16.06.2017 19.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto