Sisukord
Arvamus
Postimees
17.06.2017
Eesti Rootsi laevalt varastati kohver 700 000 euroga (5) Ninasarvik õpib jooksma Timo Soini «Kaardimaja» «Kullakesed, olete peole saanud!» (1) Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Riik kuulutas kustutusvoolikud igandiks (5) Laiapea looming tutvustab ühiskonnas märkamatuid inimesi Vahur Laiapea tantsis Afganistani vanglas Argentina tangot (1) Välismaa PILTUUDIS: Ratas astus Macroni seltsis Élysée palee ette Kõigest 5000-naelane lisainvesteering oleks aidanud tragöödiat vältida Ameerikat mürgitab narkoepideemia (1) KOHALIK VAADE: Ratas kiitis häid suhteid Lahkus Saksamaa taasühendaja Afganistani vanglatest on saanud piinakambrid ja terroripesad (1) Taliban kasutab pantvange relvana Arvamus Timo Soini «Kaardimaja» Andres Adamson: varem lähtus oht Eestile lõunast, mitte idast (9) Edasi 1952. aastal: edukas ettevalmistus Juhtkiri: Ratase näitlejatöö Keskerakonda puhtamaks ei tee (22) Sihikindel saarlane Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Medalinoppijad Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane (4) Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: kui istuksin kohtus Edgari kõrval... (3) EKI keelekool: sidesõnad ja ja ning (1) Kultuur Aja auk. Muusa suri ära Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Sport Anett Kontaveit Hollandis poolfinaalis! «Paksukeste meeskond», dopinguliha ja kivi bussiaknas (3) Realist lahkuda ähvardav Ronaldo alustab Venemaal jahti järjekordsele trofeele Joosep Susi: kas sportlased on tõesti lollid? (1) Postimehe videolugu: istu ühes paadis viiekordse veemoto maailmameistri Rasmus Haugasmäega Seitse geimi ja muud veidrused ehk FIVB tahab võrkpalli uueks luua Tarbija Toidupoed teevad jaanide eel võidu sooduspakkumisi AK Aja auk. Muusa suri ära Inimene saab jääda inimeseks vaid inimlikes tingimustes Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Artemi Troitski: kui eesti muusika peatus... (2) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Eesti kirjanduskultuurilised kõnetused Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Arter Mehed, kes kuulavad kaableid (8) Kunstnik ja fotograaf Peeter Laurits: uned ja ilmsiolek pole vastandlikud Täiskasvanud naasevad jooksujalu lapsepõlve (1) Horoskoop Mis kihk kisub porgandpaljaks? (1) Filmiarvustus «Muumia» - turvaliselt jube Minimalistid alistasid kampsunid Laulupeo teevad muusikud, mitte Facebook Eesti kokteilisuvi: kurk, kasemahl ja lehmakomm Keilalanna maja on tema muuseum Jüri Kolk: lühike puhkus, napp nädalavahetus, üürike elu (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: sidesõnad ja ja ning

2 min lugemist
Kristiina Ross. FOTO: Tairo Lutter

Tänapäeva eesti keele alast nõu andvad teatmeteosed ütlevad, et sidesõnad ja ja ning on samatähenduslikud rinnastavad sidesõnad, millest ja on tavalisem ja ning haruldasem.

Kui lauses läheb vaja mitut ühendavat sidesõna, on ning enamasti viimane, näiteks Jüri ja Mari läksid Kassitoomele ning Toomeorgu. Kuna ja on tavalisem, soovitatakse seda kasutada lähedasemalt kokku kuuluvate lauseliikmete ühendamiseks ja jätta ning kaugemate liikmete või suuremate fraaside sidumiseks, näiteks Vee ja pinnase kaitse ning puhketingimuste hoidmine (Vt «Eesti keele käsiraamat». «Sidendite õigekeelsusest» http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=421).

Niisugust kasutamist soosib ilmselt asjaolu, et sõna ning on nii välja öelda kui ka kirjutada keerulisem kui ja. Nõnda tekitab ning justnagu suurema pausi ja eristuse. Keeleajalugu arvestades võiks õieti mõelda ka vastupidi: omasõna ning võiks tunduda lähedasemalt siduv kui alggermaani keelest laenatud ja (Vt «Eesti etümoloogiasõnaraamat» http://www.eki.ee/dict/ety/). «Eesti keele seletavast sõnaraamatust» võibki leida näiteid, kus ning ühendab sisuliselt tihedamini seotud liikmeid kui ja, näiteks üheksateist jalga ja kaks ning kolmveerand tolli (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ning&F=M). Sellega tundub olevat kooskõlas Kristian Jaak Petersoni selgitus 1818. aastal ajakirjas Beiträge, et sõna ning kasutatavat siis, kui mingi asi on teisega samaaegne või «samas järgus», sõna ja aga vastupidisel juhul, näiteks Ta oli suureline ning lubas. – Karu tuli ta juurde ja ütles.

Kirjakeele algusajal oligi soositud ning. Georg Mülleri 17. sajandi alguses peetud jutlustes esineb ning 4575 korda, ja 251 korda. Sajandi lõpus hakkas kahe sõna kasutussagedus ühtlustuma ja 18. sajandil otsustasid piiblitõlkijad kasutada alati sidesõna ja, nii et piibli esimeses trükis 1739. aastal on ning veel ainult 28 korda sisse jäänud, ja aga esineb rohkem kui 53 000 korda. Päriselt kõrvale tõrjuda ning’i piiblitõlkijatel siiski ei õnnestunud ja kaks sünonüümi on tänini pakkunud keele üle arutlejatele ainet vaidlusteks ning keele kõnelejatele head vaheldusvõimalust. Tänapäeva keelekasutaja saab eespool kirjeldatud soovitusi arvestades ka lause üldise rütmi ja ümbritsevate sõnade kõlapildi järgi ise valida, kumb sidesõna parasjagu rohkem sobib: kas asjaajaja ja jaamaülem või asjaajaja ning jaamaülem.

Seotud lood
16.06.2017 19.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto