Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (1) Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (3) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: sidesõnad ja ja ning

2 min lugemist
Kristiina Ross. FOTO: Tairo Lutter

Tänapäeva eesti keele alast nõu andvad teatmeteosed ütlevad, et sidesõnad ja ja ning on samatähenduslikud rinnastavad sidesõnad, millest ja on tavalisem ja ning haruldasem.

Kui lauses läheb vaja mitut ühendavat sidesõna, on ning enamasti viimane, näiteks Jüri ja Mari läksid Kassitoomele ning Toomeorgu. Kuna ja on tavalisem, soovitatakse seda kasutada lähedasemalt kokku kuuluvate lauseliikmete ühendamiseks ja jätta ning kaugemate liikmete või suuremate fraaside sidumiseks, näiteks Vee ja pinnase kaitse ning puhketingimuste hoidmine (Vt «Eesti keele käsiraamat». «Sidendite õigekeelsusest» http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=2&id=421).

Niisugust kasutamist soosib ilmselt asjaolu, et sõna ning on nii välja öelda kui ka kirjutada keerulisem kui ja. Nõnda tekitab ning justnagu suurema pausi ja eristuse. Keeleajalugu arvestades võiks õieti mõelda ka vastupidi: omasõna ning võiks tunduda lähedasemalt siduv kui alggermaani keelest laenatud ja (Vt «Eesti etümoloogiasõnaraamat» http://www.eki.ee/dict/ety/). «Eesti keele seletavast sõnaraamatust» võibki leida näiteid, kus ning ühendab sisuliselt tihedamini seotud liikmeid kui ja, näiteks üheksateist jalga ja kaks ning kolmveerand tolli (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ning&F=M). Sellega tundub olevat kooskõlas Kristian Jaak Petersoni selgitus 1818. aastal ajakirjas Beiträge, et sõna ning kasutatavat siis, kui mingi asi on teisega samaaegne või «samas järgus», sõna ja aga vastupidisel juhul, näiteks Ta oli suureline ning lubas. – Karu tuli ta juurde ja ütles.

Kirjakeele algusajal oligi soositud ning. Georg Mülleri 17. sajandi alguses peetud jutlustes esineb ning 4575 korda, ja 251 korda. Sajandi lõpus hakkas kahe sõna kasutussagedus ühtlustuma ja 18. sajandil otsustasid piiblitõlkijad kasutada alati sidesõna ja, nii et piibli esimeses trükis 1739. aastal on ning veel ainult 28 korda sisse jäänud, ja aga esineb rohkem kui 53 000 korda. Päriselt kõrvale tõrjuda ning’i piiblitõlkijatel siiski ei õnnestunud ja kaks sünonüümi on tänini pakkunud keele üle arutlejatele ainet vaidlusteks ning keele kõnelejatele head vaheldusvõimalust. Tänapäeva keelekasutaja saab eespool kirjeldatud soovitusi arvestades ka lause üldise rütmi ja ümbritsevate sõnade kõlapildi järgi ise valida, kumb sidesõna parasjagu rohkem sobib: kas asjaajaja ja jaamaülem või asjaajaja ning jaamaülem.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto