Sisukord
Arvamus
Postimees
15.06.2017
Eesti Kolmel vaalal «Edasi» Mõttetust Tartu lehest riigi parimaks (1) Uus luurekoordinaator tuleb leida nädalatega (16) Majandus USA on hiinlaste pärast hirmul (13) Eesti majanduse lühiuudised Ülepeakaela tehtud maksupakett loob ebakindla riigi kuvandi (2) Välismaa AJA PEEGEL Kuidas britid argentiinlased mutta surusid Sessionsi kuulamine hägustas vett veelgi KOHALIK VAADE: Kellele esitada arve terrorihirmu eest? Trump andis Pentagonile Afganistani suhtes vabad käed Londonit tabas järjekordne tragöödia (1) Arvamus Siim Maivel: maksetega venitamine tuleneb kiirest majanduskasvust Ott Järvela: Eesti tippsport õitseb (1) Juhtkiri: koalitsioon mängib maha Eesti eelise (29) Postimees 1938. aastal: 1600 km pikkune terasvöö Tsehhoslovakkia ümber Avo-Rein Tereping: millest Eesti inimarengu aruanne ei räägi (12) Olev Remsu: Eestit halvavad parteilised ja rahvuslikud valikud (13) Karmo Tüür: kuusteist Hiinat (3) Kultuur David Lynch ehk ära vaata kardina taha Sport Tramburai võrkpallurite saamata jäänud raha üle jätkus täistuuridel Ogier esitas M-Spordile ultimaatumi Kirt võtab hoo maha Tänak ja M-Sport vallutavad Võrumaa Helenius jättis kaotuse järel ülbitsemise Superstaadion – Venemaa korruptsiooni sümbol (10) Võrkpallikoondis siirdub tundmatusse Tartu Veeteede amet ootab uhiuuele kontrollkaatrile nime Tartu turismi turgutab eestlane Kolm kilo baktereid inimese kehas ei ole lihtsalt ruumitäide (1) Kaineks juhiks registreeris end ka Sloveenia politseidirektor Endine kirikuõpetaja: Noored Kooli annab parima ettevalmistuse õpetajaametiks Spordikuulsuse mälestusmärk kerkib jalutajate kohale (1) Imre Mürk: valimisliidud pole edu toonud (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karmo Tüür: kuusteist Hiinat

2 min lugemist
Karmo Tüür. FOTO: Sander Ilvest

Samal ajal kui Eestis ollakse vastu enamikule uutele rajatistele ja projektidele, on meile lähenemas midagi suurt. Midagi väga suurt. Nimelt Hiina.

Viis aastat tagasi käivitas Hiina projekti nimega 16+1. Üks on mõistagi Hiina ja 16 tähistavad vastavat arvu Ida- ja Kesk-Euroopa riiki, keda projekti kaasatakse. Geograafiliselt kujutab see endast kirjut ahelat Balkanilt Balti riikideni, n-ö merest mereni. Sisuliselt aga Hiina-poolset valmisolekut investeerida nende riikide taristusse, eelkõige sellesse, mis on seotud kaubanduse edendamisega – lennujaamad, raudteed ja sadamad.

See riikliku tähtsusega projekt hakkab nüüd jõudma sellesse staadiumisse, et kui võtta arvesse kõiki vastavasisulisi üritusi, konverentse jne, peaks igas ministeeriumis ja ametkonnas olema palgal paar inimest, kes ainult selle teemaga tegelevadki.

Hiinlased on tuntud oma pikavinnalise strateegilise planeerimise poolest, sestap pole loomulikult Ida- ja Kesk-Euroopa riigid Hiinale eesmärk omaette. Laiemas plaanis on tegemist riikliku meganägemusega nn Uuest Siiditeest. Ühendusest tootmisvõimeka Hiina ja tarbimishimulise Euroopa vahel. 16+1 on vaid osake suuremast plaanist.

Rõhutatult eraldi sihik Ida-Euroopale pole juhuslik. Kui Euroopa suured riigid on inertsemad ja tõrksamad Hiina mängu kaasa mängima, siis näljased ja suurema kasvupotentsiaaliga n-ö vahe-Euroopa riigid on altimad omavahel konkureerimise käigus reegleid vabamalt tõlgendama. Ja tõepoolest, nende viie aasta jooksul on Hiina kaubavahetus selle piirkonna riikidega kasvanud mühinal, mõnekümnest protsendist kuni kohati lausa mitmesajani.

Selle Uue Siiditeega tabab Hiina kaks kärbest. Esmatasandil on vaja rakendust leida Hiina ülemäärasele tootmisvõimekusele, see käib ka betooni ja terase, masinaehituse (nt kiirrongid) jne kohta. Vastuvõtvate riikide sidumine tehnoloogia abil ja hiina diasporaade tekkimine on selle esmaülesande teine ots. Teisase, üliülesandena terendab aga soov luua n-ö Suur Euraasia, mis on suuremal või vähemal määral valmis mängima Hiinaga ühel väljakul.

Igasugune ajalooline paralleel on alati eksitav ja ajab tõsimeelsed ajaloolased tagajalgadele, kuid ma võrdleksin Hiina tegevust preventiivse Marshalli plaaniga. Ehk siis sellega, mida USA tegi Teise maailmasõja järel Euroopa toetuseks. Ega USA teinud seda puhtast idealismist, vaid ta kujundas Euroopast endale mugavama partneri.

Küsite, et kus on siis see suur sõda, mille järel Euroopa päästmist vajaks? Esiteks ei pea olema tegu kineetilise katastroofiga, vaid näiteks finantsilise kokkuvarisemisega, mida ennustab ka investeerimisguru Jim Rogers. Teiseks võib see seisneda lihtsalt Euroopa Liidu vaikses kuhtumises iseenda kohmakuse sisse, mille käigus liikmeriikidevaheline konkurents võimendab nende valmisolekut vaadata ringi uute partnerite järele.

Mõistagi ei tee ka Hiina seda suurest ligimesearmastusest ja erilisest kiindumusest vana Euroopa vastu. Lihtsalt lähtudes oma mõttemudelist on ta kiirustamata valmis. Võib-olla mitte niivõrd tahteline, aga võimeline taas võtma seda rolli, milles nägi iseennast enne segaseid aegu, mil Euroopa temast arengus mööda põrutas.

Lõpetuseks aga – mida siis tähendab pealkirja rolli tõstetud väljend «kuusteist Hiinat»? Aga lihtsalt seda, et igal kuueteistkümnel vahe-Euroopa riigil on oma nägemus Hiinast ja enda võimalikust kasust.

Seotud lood
14.06.2017 16.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto