Sisukord
Kultuur
Postimees
17.06.2017
Eesti Rootsi laevalt varastati kohver 700 000 euroga (5) Ninasarvik õpib jooksma Timo Soini «Kaardimaja» «Kullakesed, olete peole saanud!» (1) Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Riik kuulutas kustutusvoolikud igandiks (5) Laiapea looming tutvustab ühiskonnas märkamatuid inimesi Vahur Laiapea tantsis Afganistani vanglas Argentina tangot (1) Välismaa PILTUUDIS: Ratas astus Macroni seltsis Élysée palee ette Kõigest 5000-naelane lisainvesteering oleks aidanud tragöödiat vältida Ameerikat mürgitab narkoepideemia (1) KOHALIK VAADE: Ratas kiitis häid suhteid Lahkus Saksamaa taasühendaja Afganistani vanglatest on saanud piinakambrid ja terroripesad (1) Taliban kasutab pantvange relvana Arvamus Timo Soini «Kaardimaja» Andres Adamson: varem lähtus oht Eestile lõunast, mitte idast (9) Edasi 1952. aastal: edukas ettevalmistus Juhtkiri: Ratase näitlejatöö Keskerakonda puhtamaks ei tee (22) Sihikindel saarlane Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Medalinoppijad Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane (4) Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: kui istuksin kohtus Edgari kõrval... (3) EKI keelekool: sidesõnad ja ja ning (1) Kultuur Aja auk. Muusa suri ära Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Sport Anett Kontaveit Hollandis poolfinaalis! «Paksukeste meeskond», dopinguliha ja kivi bussiaknas (3) Realist lahkuda ähvardav Ronaldo alustab Venemaal jahti järjekordsele trofeele Joosep Susi: kas sportlased on tõesti lollid? (1) Postimehe videolugu: istu ühes paadis viiekordse veemoto maailmameistri Rasmus Haugasmäega Seitse geimi ja muud veidrused ehk FIVB tahab võrkpalli uueks luua Tarbija Toidupoed teevad jaanide eel võidu sooduspakkumisi AK Aja auk. Muusa suri ära Inimene saab jääda inimeseks vaid inimlikes tingimustes Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Artemi Troitski: kui eesti muusika peatus... (2) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Eesti kirjanduskultuurilised kõnetused Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Arter Mehed, kes kuulavad kaableid (8) Kunstnik ja fotograaf Peeter Laurits: uned ja ilmsiolek pole vastandlikud Täiskasvanud naasevad jooksujalu lapsepõlve (1) Horoskoop Mis kihk kisub porgandpaljaks? (1) Filmiarvustus «Muumia» - turvaliselt jube Minimalistid alistasid kampsunid Laulupeo teevad muusikud, mitte Facebook Eesti kokteilisuvi: kurk, kasemahl ja lehmakomm Keilalanna maja on tema muuseum Jüri Kolk: lühike puhkus, napp nädalavahetus, üürike elu (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nick Cave kolmes pildis

3 min lugemist
Nick Cave FOTO: Kuvatõmmis

Nick Cave and the Bad Seeds

«Lovely Creatures: The Best of»

Mute

Hinne: 4

«The Mercy Seat». Piiblis on see jumala troon, kus ta istub ja pillub oma välgunooli, see lugu aga räägib ka surmamõistetust. Kahe asja vastandamine või ühendamine. Inimene mõtleb viimastel elupäevadel heast ja kurjast.

Õiguse ekslikkus ja ülbus huvitas Nick Cave’i väga. Vanglasüsteem, see, et keegi otsustab kellegi saatuse üle, ärritas Cave’i. Sellepärast lõi ta kaasa ka John Hillcoati vanglafilmis «Ghosts of the Civil Dead» (1988).

«Mercy Seat» on Cave’i karjääri seni parim lugu, 1960. aastate kantripopmelodraama – nagu «Wichita Lineman» –, üledramatiseeritud vioola hüsteeriakuues. «And the Mercy Seat is waiting / And I think my head is burning / And in a way I’m yearning / To be done with all this measuring of proof / An eye for an eye / And a tooth for a tooth / And anyway I told the truth / And I’m not afraid to die.»

Cave oli esimene post-punk kirjutaja, kes hakkas kasutama piiblitemaatikat: patt, kättemaks, bad seed. Cave’i sõnul räägiti Vanas Testamendis ju kättemaksust, aga nüüd ühiskond represseeris seda. «Ma arvan, et maailmas on mingi tuimus, mis aktsepteerib teatud vägivalda, aga on teistsuguse vägivalla vastu,» ütles ta. Kättemaks oli ehk nooblim, esteetilisem kui näiteks sadism või vägivald ahnuse läbi. Õnn Cave’i ei huvitanud.

Cave’i üks esimesi lemmikuid oli Johnny Cashi tapahimuline «Folsom Prison Blues». Cave nautis Vana Testamendi lugusid, sest inimesed kannatasid jumala käe läbi palju ja see muutis jumala tegelaskuju veidi totraks. Meeldis Cave’ile piibliproosa, vägivallakeel, mitte niivõrd vägivald ise. Anti märku, et mingit sorti õudus eksisteerib, aga ülejäänu jäeti fantaasia hooleks.

Pikk kõhn ronkmustade juustega tüüp siseneb baari. Ta tervitab baarmeni nimepidi, tellib joogi. Teda tuntakse siin. Ei, see ei ole Nick Cave. See mees haarab relva ja 12 minutit hiljem on baaris veresaun. See oli tegelane Cave’i «Murder Balladsi» plaadilt. Cave vihkas teda, sest tegelane oli lollpea. Cave’i arvates oli see koomiline laul, sest selle vägivald oli nii julm.

See oli plaat, millega Cave rikkus paljude arvates ära Kylie Minogue. See oli ka aeg, kui Cave’i ärklikorteri seinad olid Kylie plakatitega kaetud. Cave’i tuntuks teinud ja koos Kylie Minogue’ga lauldud «Where The Wild Roses Grow» räägib Cave’i kinnisideest – Kylie ilust ja süütusest. Cave tunnistas ka, et olevat saanud videovõtetel Kylie rindu katsuda ja see olnud peaaegu religioosne kogemus.

Cave’ile meeldisid mõrvalugudes detailid. Kööginuga. Magamiskott. Saag kuuris. Aga ta ei tahtnud rääkida sellest, mis paneb mõrvari tegutsema, ja ka muusika valis ta neile lugudele taotluslikult lihtsa, rütmilise, mis edastaks lugu, ja stiilides, mida ta tavaliselt ei kasutanud. Mõrv oli lihtsalt teema, mis oli Cave’i jaoks ühel hetkel huvitav ja siis enam ei olnud.

Cave’i kõigi aegade lemmiklugu oli ju ikkagi Louis Armstrongi «Wonderful World» ja juba järgmisel plaadil asus ta rääkima jumalast hoopis teisest küljest. «People Ain’t No Good» räägib võib-olla Cave’i esimesest abielulahutusest. Selles on read «It ain’t that in their hearts they’re bad / They’d stick by you if they could / But that’s just bullshit / People just ain’t no good». Cave’i sõnul pole see osa moraliseeriv. Laul on ka religioosse alatooniga. Jumala kohus pole inimeste elusid paremaks teha, ütles Cave. Jumal on üleloomulik ja me ei mõista üleloomulikku.

Inimestel võivad olla põhjused, soovid, nad võivad teineteisele kinkida suguühte, arvab Cave, aga neil pole seda, mis on veel tähtsam. Iga inimene elab oma kirgede, oma probleemide piires. Vahel saame üksteist aidata, aga on sündmusi, millest inimhing üle ei saa.

Seotud lood
16.06.2017 19.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto