Sisukord
Laulupidu
Postimees
17.06.2017
Eesti Rootsi laevalt varastati kohver 700 000 euroga (5) Ninasarvik õpib jooksma Timo Soini «Kaardimaja» «Kullakesed, olete peole saanud!» (1) Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Riik kuulutas kustutusvoolikud igandiks (5) Laiapea looming tutvustab ühiskonnas märkamatuid inimesi Vahur Laiapea tantsis Afganistani vanglas Argentina tangot (1) Välismaa PILTUUDIS: Ratas astus Macroni seltsis Élysée palee ette Kõigest 5000-naelane lisainvesteering oleks aidanud tragöödiat vältida Ameerikat mürgitab narkoepideemia (1) KOHALIK VAADE: Ratas kiitis häid suhteid Lahkus Saksamaa taasühendaja Afganistani vanglatest on saanud piinakambrid ja terroripesad (1) Taliban kasutab pantvange relvana Arvamus Timo Soini «Kaardimaja» Andres Adamson: varem lähtus oht Eestile lõunast, mitte idast (9) Edasi 1952. aastal: edukas ettevalmistus Juhtkiri: Ratase näitlejatöö Keskerakonda puhtamaks ei tee (22) Sihikindel saarlane Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Medalinoppijad Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane (4) Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: kui istuksin kohtus Edgari kõrval... (3) EKI keelekool: sidesõnad ja ja ning (1) Kultuur Aja auk. Muusa suri ära Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Sport Anett Kontaveit Hollandis poolfinaalis! «Paksukeste meeskond», dopinguliha ja kivi bussiaknas (3) Realist lahkuda ähvardav Ronaldo alustab Venemaal jahti järjekordsele trofeele Joosep Susi: kas sportlased on tõesti lollid? (1) Postimehe videolugu: istu ühes paadis viiekordse veemoto maailmameistri Rasmus Haugasmäega Seitse geimi ja muud veidrused ehk FIVB tahab võrkpalli uueks luua Tarbija Toidupoed teevad jaanide eel võidu sooduspakkumisi AK Aja auk. Muusa suri ära Inimene saab jääda inimeseks vaid inimlikes tingimustes Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Artemi Troitski: kui eesti muusika peatus... (2) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Eesti kirjanduskultuurilised kõnetused Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Arter Mehed, kes kuulavad kaableid (8) Kunstnik ja fotograaf Peeter Laurits: uned ja ilmsiolek pole vastandlikud Täiskasvanud naasevad jooksujalu lapsepõlve (1) Horoskoop Mis kihk kisub porgandpaljaks? (1) Filmiarvustus «Muumia» - turvaliselt jube Minimalistid alistasid kampsunid Laulupeo teevad muusikud, mitte Facebook Eesti kokteilisuvi: kurk, kasemahl ja lehmakomm Keilalanna maja on tema muuseum Jüri Kolk: lühike puhkus, napp nädalavahetus, üürike elu (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Kullakesed, olete peole saanud!»

4 min lugemist
Eelmisel tantsupeol vaatasid Lisette Parts ja Rando Jürgens rahvatantsijate tõsteid kadedusega. Tänavu teevad nad tõsteid ise. FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Võimleja Lisette Parts ja pealtvaataja Rando Jürgens kaesid kolm suve tagasi «Puudutuse» tantsupeol, kuidas vahvad tantsijad tüdrukuid tõstsid. Salamisi soovis Lisette, et teda kõrgele õhku tõstetaks ja Rando võiks olla poiss, kes teda tõstab.

Kumbki neist ei harrastanud siis rahvatantsu. Koidula gümnaasiumi noorte segarühma polnud veel olemaski.

Mõni aasta hiljem tantsis Parts ülevaatusel tüdrukutetantsus kolmnurga tipus, näol nii suur naeratus, kui näolihased lubavad. Pingutus kandis vilja ja tõi noorte tantsijate Facebooki lehele sõnumi ühelt nende kahest juhendajast, tantsupeo neiduderühma liigijuhilt Ulla Helin-Mengelilt: «Kullakesed, olete nüüd peole saanud!»

End isekeskis legendaarse Kajaka tantsutrupi kõrval inetuks pardipojaks tituleerinud trupp on hoolimata vähesest kogemusest teinud tohutu arenguhüppe. Tantsurühma teekond algas möödunud sügisel, kui nad rahvatantsuterminite nimetamise peale veel üllatusest suuri silmi tegid. Tuleva peo joonistelt selgub aga, et agarad uustulnukad on pandud tantsima esiritta.

«Sügisel polnud meil veel truppigi,» rääkis nüüdseks 17-aastane Parts ning tunnistas, et tuli esimesse trenni kohale teksadega ja mõtles, et kui raske see siis ikka olla saab. «Tegelikult oli niisugune kardiotrenn, et jumal küll. Selline higistamine,» meenutas tüdruk hetke, kui ta taipas, et rahvatants nõuab palju võhma.

Rahvatants lähendas veelgi

Ka praegu 19-aastane Jürgens, kes on varem korvpalli mänginud, tunnistas, et treeningul oli raske.

Kaheksa-aastase tantsupagasiga Lisette Parts on võimlejate rühmaga tantsupeol käinud kaks korda, nii et tantsimises temale midagi keerukat ei ole. Jürgens ajas aga tantsupastlad jalga esimest korda. Alguses ehmatas rahvatants korvpalluri ära.

«Tundus nii õudne tantsida koos tüdrukuga. Õnneks oli mul partner olemas. Võtsin julguse kokku,» rääkis ta, kuidas tüdruksõbra õhutusel trupiga ühines.

Noormees tunnistas, et oli paanikas ega saanud mitte midagi aru. Jalad olnud tal esiti küll puised, kuid varsti selgus, et tal on hea rütmitaju ja koordinatsioon.

«Pidi vaeva nägema, aga sai asja,» oli Parts rõõmus. «Nüüd oleme nagu sukk ja saabas,» kinnitas Jürgens.

Noored on lahutamatud juba kolm aastat. Rando Jürgensi sõnul on rahvatants neid paarina lähedasemaks teinud. «Õppisime teineteist teistsuguse nurga alt tundma,» nõustus Parts.

Jürgensi arvates õpetab rahvatants järeleandmist ja kannatlikkust. Närvi ei tohi noormehe jutu järgi minna isegi siis, kui seljataga on juba kaheksa tundi tantsuvihtumist.

Rahvatants tundub noorte juttu kuulates füüsiliselt raske ja keeruline. Uurin paarilt, miks nad ikkagi selle tee on ette võtnud.

«Minule hullult meeldivad rahvariided,» põhjendas Parts.

Jürgensile on silma jäänud rahvatantsijatest õhkuv rõõm ja energia. «Kananahk tekkis seal pingil istudes ja tantsu vaadates. Tahtsin ise kogeda, mis tunne on olla tantsija ja kui rahvas mind vaatab,» meenutas ta viimast tantsupidu.

Motivatsioonist noortel juba puudu ei jäänud. Rühm täitus kiiresti. Partsi teatel koosneb Koidula gümnaasiumi noorte segarühm isemoodi mõtete ja arvamustega noortest, kes ometi suudavad suurepäraselt koostööd teha.

«Suudame piire ületada,» arvas neiu.

Noorte rõõm võimalusest tantsupeole minna oli suur. Karta pole neil midagi. Eks varsti asjad kohvrisse ja esiritta tantsima! FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eelmise aasta oktoobris oli tantsurühma meeleolu aga hoopis mustem. Parts tunnistas, et enne esimest esinemist tekkis lootusetuse tunne. «Meil oli ainult kuiv trenn ja me polnud veel esinemise emotsiooni saanud,» rääkis Jürgens.

Esimest korda astusid noored rahvatantsuga üles detsembris. «Väga palju inimesi oli tulnud meid vaatama. Trennis olime käinud ainult paar-kolm kuud. Selline närv oli sees,» avaldas Parts. Seevastu Jürgens läks lavale sootuks vastu tahtmist.

Lõpp hea, kõik hea. Koidula gümnaasiumi noorte segarühm pälvis palju kiidusõnu. Kordaminek andis jõudu ja tahet jätkata. Lausa nii tublilt, et ülevaatuselt tuldi tagasi ülikõrge hindega – 8,94. Võrdluseks olgu öeldud, et kõrgeim hinne oli tol korral 9,84. Üldarvestuses tuldi ligemale 90 rühma hulgast 15 parema sekka.

«Ma mäletan, et naeratus venis mul lõpuks nii suureks, et mul hakkas endal juba imelik,» jutustas Parts, uskudes, et kohtunike süda võideti positiivsusega. «Endal oli hea tantsida.»

Rahvatantsus peavadki tantsijad esinemise ajal pidevalt naeratama: pingutusest tõsised näod tuleb jätta treeningusaali.

Näha esimest korda seda, et Koidula gümnaasiumi segarühm on suurel tantsuplatsil paigutatud esiritta, oli tantsuneiu meelest väga lahe tunne. «Võimlejana olin alati esireas. Tundsin, et olen lõpuks omal kohal,» täpsustas ta.

Võimleja saab Partsi jutu järgi vaid iseendale loota. Rahvatantsus tuleb aga koostööd teha, et suurel peol üksteist mõista.

Tantsupaar vurab peole oma autoga 27. juuni hommikul.

«Ootan trenne, kuigi ma tean ette, et need on jube rasked ja nõuavad pühendumist,» rääkis neiu. Kõige rohkem ootab juba kaks korda tantsupeol käinud Lisette Parts viimaseid kavu ja seda, kui kõik osalejad võtavad üksteisel käest kinni.

Proovid teevad raskeks eelkõige ilmaolud. «Kuuma päikesega sain õppetunni, et tuleb alati mütsi kanda,» teatas neiu. Tähtsad on tema meelest mugavad jalanõud. Nuhtluseks võib osutuda vihm. «Eelmisel korral olid meil, võimlejatel, linnutiivad. Vihma sadas ja need said märjaks. Oi, kui rasked need olid!» Ta teab, et kõigeks peab valmis olema.

Plaastrid-tabletid kotti

Riideid tuleb kaasa võtta igaks olukorraks. Samuti ei maksa riietuse ja kostüümiga seotut jätta viimasele minutile. Parts rääkis, kuidas tema partner pidi kord enne esinemist poodi sukkade-põlvikute järele jooksma, kuid et midagi enam saada ei olnud, naasis Jürgens poest tookord naiste XL-suuruses sukkpükstega. Ilmnes aga, et needki jäid talle väikeseks. «See oli nii haige,» meenutas noormees.

Ülevaatuste ajal olevat Partsi kinnitusel kõik meeste valged sukad poodidest kadunud: kõigil oli korraga vaja. Meeste sukad peavad olema üsna kõrged: valget sukka peab olema reiel paiknevast august näha. «Eelistavalt mitte sukkpüksid – need on väga ebamugavad,» täpsustas Jürgens. Tüdrukud peavad aga kindlasti sukkpükse kandma, sest põlvik võib tõstete ajal näha jääda.

Niisama tähtis kui riided on hea madrats. Parts mäletab eelmisest korrast, kuidas ta igal hommikul madratsit taas täis pumpas.

Rahvatantsija suurim nuhtlus on villid. Nii rändavadki esimese asjana noore tantsija apteegikotti plaastrid. Eriti kergesti tekivad villid siis, kui vihma sajab ja tossud saavad märjaks. Sel juhul tuleb noorte sõnul naeratada läbi valu. Veel lähevad tantsija ravimikotti peavalu- ja söetabletid.

Esinemisriietena pakitakse kaasa Vändra rahvariided ja pastlad. Siis ongi kõik suureks peoks valmis.

Loodan, et tantsijad naudivad pidu kogu südamest, sest järgmisel kooliaastal peab Parts tantsima juba uue partneriga, Jürgensit ootab kaitsevägi. Parts tantsimist lõpetada ei kavatse. «Rahvatantsupisik puges südamesse,» märkis sügisel 11. klassi minev neiu.

Laulu- ja tantsupeole minejad Pärnumaalt

  • Pärnu linnast pääses peole 25 tantsu- ja seitse võimlemisrühma, 25 koori, seitse orkestrit ja kaks pilliansamblit – kokku 64 kollektiivi, 1400 taidlejat.
  • Maakonnast on peole registreeritud 28 koori ja 21 tantsurühma ja rahvamuusikutest pääsesid noortepeole kõik kolm maal tegutsevat kollektiivi. Kokku on Pärnumaa delegatsiooni suurus 892 inimest.
  • Allikas: Pärnu linna- ja maavalitsus

Laulu- ja tantsupeo kava

  • Reede, 30. juuni, kell 19.00
  • Tantsupeo I etendus Kalevi keskstaadionil
  • Laupäev, 1. juuli, kell 13.00
  • Tantsupeo II etendus Kalevi keskstaadionil
  • Kell 15.00
  • Rahvamuusikapidu
  • Kell 19.00
  • Tantsupeo III etendus Kalevi keskstaadionil
  • Pühapäev, 2. juuli, kell 9.30
  • Rongkäik
  • Kell 14.00
  • Laulupidu Tallinna lauluväljakul
Seotud lood
16.06.2017 19.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto