Sisukord
Arvamus
Postimees
17.06.2017
Eesti Rootsi laevalt varastati kohver 700 000 euroga (5) Ninasarvik õpib jooksma Timo Soini «Kaardimaja» «Kullakesed, olete peole saanud!» (1) Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Riik kuulutas kustutusvoolikud igandiks (5) Laiapea looming tutvustab ühiskonnas märkamatuid inimesi Vahur Laiapea tantsis Afganistani vanglas Argentina tangot (1) Välismaa PILTUUDIS: Ratas astus Macroni seltsis Élysée palee ette Kõigest 5000-naelane lisainvesteering oleks aidanud tragöödiat vältida Ameerikat mürgitab narkoepideemia (1) KOHALIK VAADE: Ratas kiitis häid suhteid Lahkus Saksamaa taasühendaja Afganistani vanglatest on saanud piinakambrid ja terroripesad (1) Taliban kasutab pantvange relvana Arvamus Timo Soini «Kaardimaja» Andres Adamson: varem lähtus oht Eestile lõunast, mitte idast (9) Edasi 1952. aastal: edukas ettevalmistus Juhtkiri: Ratase näitlejatöö Keskerakonda puhtamaks ei tee (22) Sihikindel saarlane Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal (9) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Medalinoppijad Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane (4) Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: kui istuksin kohtus Edgari kõrval... (3) EKI keelekool: sidesõnad ja ja ning (1) Kultuur Aja auk. Muusa suri ära Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Sport Anett Kontaveit Hollandis poolfinaalis! «Paksukeste meeskond», dopinguliha ja kivi bussiaknas (3) Realist lahkuda ähvardav Ronaldo alustab Venemaal jahti järjekordsele trofeele Joosep Susi: kas sportlased on tõesti lollid? (1) Postimehe videolugu: istu ühes paadis viiekordse veemoto maailmameistri Rasmus Haugasmäega Seitse geimi ja muud veidrused ehk FIVB tahab võrkpalli uueks luua Tarbija Toidupoed teevad jaanide eel võidu sooduspakkumisi AK Aja auk. Muusa suri ära Inimene saab jääda inimeseks vaid inimlikes tingimustes Eesti kultuuri täheatlas: tõusmine barrikaadidele Artemi Troitski: kui eesti muusika peatus... (2) Rein Veidemann: tuhk ja/või teemant Nick Cave kolmes pildis Nädala plaat. Jazz-rock ei ole kuhugi kadunud Kammerooperi käesirutus transtsendentsi poole Eesti kirjanduskultuurilised kõnetused Vikerkaar loeb. Keiti Vilmsi vulkaaniline kalamburism Arter Mehed, kes kuulavad kaableid (8) Kunstnik ja fotograaf Peeter Laurits: uned ja ilmsiolek pole vastandlikud Täiskasvanud naasevad jooksujalu lapsepõlve (1) Horoskoop Mis kihk kisub porgandpaljaks? (1) Filmiarvustus «Muumia» - turvaliselt jube Minimalistid alistasid kampsunid Laulupeo teevad muusikud, mitte Facebook Eesti kokteilisuvi: kurk, kasemahl ja lehmakomm Keilalanna maja on tema muuseum Jüri Kolk: lühike puhkus, napp nädalavahetus, üürike elu (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Savisaare protsess: lavastaja – jumal, peaosas – jumal

2 min lugemist
FOTO: Andrus Peegel

Nüüd see siis algas. See, mida kõik on oodanud ja mis kõigis lavaproovideski on olnud üks suurimaid poliitilisi meediaetendusi Eesti Vabariigis. Kohtuprotsess, kus süüpingis istub Edgar Savisaar. 

Tänu apoteoosile pole Savisaarel vaja olla isegi lavastaja. Ta on piisavalt teinud, et etendus sujuks – näitlejad täidaksid oma rolle ja publik oleks kohal õigel ajal. Mullu Tallinna Televisioonis eetrisse jõudnud viieosaline seriaal «Savisaare protsess» jääb tegelikule elule kõvasti alla. Peaosatäitja on hoos.

Keskerakonna asutaja ja pikaajaline esimees, kelleta ei ole sündinud – enamasti  talle vastandumise läbi, mõnikord ka toetamise läbi, viimane kord temast vabanemise läbi – ükski valitsus pärast iseseisvuse taastamist. Kõik, mida Savisaar puudutab, olgu see inimene, asi või sündmus, muutub sisepoliitikaks. Käsitluse võimust võttis kokku teatri NO99 lavastus «Savisaar».

Me võime rääkida Eestist kui õigusriigist, mille kohus töötab seaduse alusel, kuid juba esimesed istungid tõestasid, et see kohtuprotsess on järjekordne vaatus poliitilisest teatrietendusest Savisaarega peaosas. Mõned muretsevad, et Savisaar ei jäta Eesti riiki naeruvääristades kivi kivi peale. Teised kurdavad, et protsessile kulub tohutult maksumaksja raha. Kuid paraku tuleb seda võtta just nii, nagu see on, ehkki protsessi iga osaline – küllap isegi Savisaare kaitsja Oliver Nääs – võib ajuti tunda end pelga mutrina hiiglaslikus masinavärgis.

Seda isegi olukorras, kus kohtusaali seaduste rägastikus orkestreerib olukorda just Nääs. Ent ta on lihtsalt Savisaare lavastuse etenduse kõige andekam näitleja: on ilmselge, et peale seadusetundmise on tal imetlusväärne oskus valitseda oma sõnu, häält ja emotsioone lausa manipulaatorlikult.

Kui päriselu normaalsusest irduda – mis kohtusaalis heade advokaatide osalusel juhtub üsna kiirelt –, võikski Nääsi jutu ajal silmad sulgedes uskuma jääda, et Savisaare asemel istub kohtusaalis mollusk, kelle üle pole võimalik kohut pidada. Kohtuprotsessi senist fooni arvestades ei paneks imestama, kui Nääs sooviks ja suudaks seda ka tõestada.

Ent tegelikult istub kohtusaalis ikka seesama Edgar Savisaar, kes mängis peaosa ka episoodides, mida prokuratuur talle nüüd süüks paneb. Kord väge ja bravuuri täis, siis jälle väsinud ja kehva mäluga. Vastavalt olukorrale. Nagu alati.

Seda tõestavad ka seigad kohtusaalist, mil Savisaar justkui kogemata, aga tegelikult etteplaneeritult kotist ravimipurgi võtab, et Nääs selle tooteinfo ette loeks. Või kui ta soovib pausi, ent saades Nääsilt märguande, et praegu oleks vaja viimast eksperti küsimustega edasi pommitada, istub vaguralt edasi ega tee tegelikult teist nägugi.

Kõige täpsemini on Savisaart määratlenud tema erakonnakaaslane Heimar Lenk, võrreldes Keskerakonda kirikukogudusega ja selle liidrit jumalaga: «Tema süstis võimast vaadet tulevikku, me kõik tahtsime tema järgi minna ja seda tulevikku teoks teha» (PM 27.01.17). Aamen.

22. septembril 2015 esitas kaitsepolitsei toonasele Tallinna linnapeale Savisaarele kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises. Kaitsepolitsei otsis läbi Savisaare kodu, Hundisilma talu Lääne-Virumaal. Savisaar teatas päev hiljem, et sellest kapolt tellitud rünnakust ei tule midagi peale ajaleheartiklite: «Ma olen puhas nagu prillikivi.»

Tegelikult polegi vahet, kas ta on puhas kui prillikivi või mida otsustab kohus. Kui Savisaar etenduse lõpuni välja kannab, aplodeerib publik endiselt püsti seistes ja pisarsilmi. Kohtuistungit peetakse küll 1950. aastal sündinud Edgari üle, ent nii nagu jumal, eksisteerib ka Savisaar vaid temasse uskujate peas.

Seotud lood
    16.06.2017 19.06.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto