Sisukord
Arvamus
Postimees
22.06.2017
Eesti Miks on tantsuõpetajal autos ader Mälumäng Kuidas «Postimees» tagasi tuli ja Tartust ära läks Kiiver pähe, rähn tuleb! (1) Puhas kui prillikivi (1) Rõõmu jälg paberil (1) Vildaka hanke tõttu sai Elektrilevist kana, kes muneb kuldmune (3) Jüri Luik: kui langeb poliitiline otsus, siis sõjaväelased tegutsevad (27) Majandus Puhas kui prillikivi (1) Välismaa Taas rünnaku üle elanud Brüssel võõrustab terroriarutelu Välismaa lühiuudised KOHALIK VAADE: Kuidas slovakid oma ajaloo ümber pöörasid Venemaa meelitab Hiinat neile esimest kiirraudteed ehitama Vabaduse sümbol (4) Raudteejaama ründaja oli politseile tuttav Arvamus Need vanad armastuskirjad Postimees 1930. aastal: kuidas kindlustada laulupidu? Kiiver pähe, rähn tuleb! (1) Vabaduse sümbol (4) Puhas kui prillikivi (1) Peeter Langovitsi tagasivaade: 25 aastat tagasi sai Eesti põhiseaduse Sirje Niitra: jaaniöö ootel Ago Pajur: nii lahutas Eesti end Venemaast (2) Juhtkiri: kinnitame enesekindlust (5) Kultuur Vastutust võttev võllahuumor Kultuuri lühiuudiseid Need vanad armastuskirjad Hea laps, kellest on saanud Lauluema Leelo ja palju muudki Sport Jokker – rallikrossi kingitus autospordile Videokordused on tulnud jalgpalli, et jääda Mart Soidro: muinaslugu Eesti spordist F1-sarja pomod läksid aseritega tülli Hispaania maksusaaga lõppu ei paista Arter Teeme ise virtuaalreaalsust! Sadamarestoran: basiilikujäätisest leekides grillini Elu tippklassi tsirkuse kulisside taga Folklorist Mare Kõiva: ega uskumused pea olema loogilised! (1) Horoskoop Saage tuttavaks: laulu- ja tantsupeo noored talendid Eesti vennad tulid Jukolal hõbedale Jaanipäevatajad – kes neist oled sina? Video! Koorime end paljaks: kuidas end rannas hästi tunda? Mehed Köögis grillivad Kaja Kallas: kogukond on üksinduse vastand (1) Tartu Tartu kellamängu eest hoolitseb Eesti ainus koolitatud kariljonist Margus Kohava: lõplik otsus puidutehase osas selgub hilissügiseks (9) Näituse tänava õlireostuse koristamise arve maksab kinni linn Gümnaasiumi põhikooliks kujundanud koolidirektor paneb ameti maha Uus trepp tähistab laulupidude sünnikiriku taastamise algust Noored treenivad end sageli üle ja vajavad hädasti spordiarsti nõu (1) Juula küla suurpere tõstab kohvikuga maaelu au sisse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kaja Kallas: kogukond on üksinduse vastand

3 min lugemist
  • Kogukonnad hoolitsevad oma liikmete eest ega looda nii väga ainult riigile.
Kaja Kallas. FOTO: Tanel Meos / Delfi / Eesti Ajalehed

Öeldakse, et inimene on karjaloom ja tahab kuuluda teiste inimeste hulka. Seetõttu on üks suuremaid väljakutseid välismaale elama asudes see, et alguses sa justkui ei kuulu kuhugi, sest sinu kogukond jäi maha koduriiki. Muidugi annavad tänapäeva tehnoloogilised vahendid võimaluse olla pidevalt endiselt oma koduriigi inforuumis, kuid teiste inimestega otsest läbikäimist see siiski ei asenda.

Aet Annisti kirjutas Sirbis, et eestlaste sõnavaras on «kogukonna» kasutus teinud eriti viimase 15 aasta jooksul läbi olulise tõusu ja mõned muutused. Ühelt poolt tähistatakse sellega meie-rühmi, enam-vähem ühiste eesmärkidega omavahel seotud eneseteadlikke rühmi, sageli vähemusrühmi (nt tatari kogukond Eestis, eesti kogukond Kanadas). Teisalt on «kogukond» naasnud uues ja positiivses võtmes, hakates tähistama ka küla, kuigi 2000ndateni oli see kaunis tavatu viis viidata maapiirkondadele kui elukeskkonnale.

Hakkasin mõtlema, mis kogukondadesse ma ise kuulun ja kuidas sinna sattunud olen.

Kui sain lapse, siis ütles mulle keegi, et nüüd tekivad sul sõbrad, kellega teid ühendab ainult see, et teil on ühevanused lapsed. Mõtlesin, et kust nad ikka tekivad, aga tõepoolest, lapsed on kogukondi tekitav jõud ka välismaal elades. Näiteks on meil tekkinud väike lapsevanemate kogukond, keda ühendab ainult see, et meie lapsed (kõik küll eri rahvusest ja eri vanuses) lähevad hommikul sama koolibussiga kooli. Igal hommikul oleme koos tänavanurgal lapsi bussi peale saatmas. Oodates saame teada üksteise puhkuseplaanidest, töömuutustest, jalgpallitulemustest ja loomulikult ilmast koduriikides. See väike koolibussivanemate kogukond hoolitseb üksteise eest selles piiratud ulatuses (nt et keegi maha ei jääks või et kui buss ei tule, kuidas siis lapsed kooli saavad).

Kui sain lapse, siis ütles mulle keegi, et nüüd tekivad sul sõbrad, kellega teid ühendab ainult see, et teil on ühevanused lapsed. Mõtlesin, et kust nad ikka tekivad, aga tõepoolest, lapsed on kogukondi tekitav jõud.

Samuti on lapsed ühendav jõud mänguväljakutel, kus nad kiiresti jutu peale saavad. Siis ei ole ka lapsevanematel muud teha, kui sidemeid sõlmida. Nii leidsin ma toreda pere, kellega nüüd lapsehoidjat jagame. Kindlasti tunnen end kuuluvat Brüsseli eestlaste kogukonda, mille kokkuhoidvust on võrreldud ka eesti kogukondadega pärastsõjaaegses Ameerikas. Näiteks esimesel Brüsseli aastal oli minu jaoks üllatus laste jõulupidu. Oli nii palju pühendunud eesti lapsi, kes laulsid eesti keeles, kuigi omavahel suheldi tihti prantsuse või inglise keeles, aga õhus hõljus ühtekuulumise ja oma juurte hindamise tunne.

Korraldasin ühte tulevikuseminari, kus oli juttu sellest, et üha enam muutub meie tegevus mis tahes valdkonnas kogukonnapõhiseks. Uue aja töötajad, kes on väga mobiilsed ja globaalsed, valivad oma tööandjat eelkõige selle kogukonna järgi, mille selle tööandja teised töötajad moodustavad. Kui selle kogukonna väärtused töötajale sobivad, siis ei loe see, et töökoht asub teises maailma otsas, pakitakse asjad ja minnakse. Sellised kogukonnad hoolitsevad oma liikmete eest ka muudes olukordades ega looda enam nii väga sellele, et näiteks riik kõike korraldaks, sest kogukond tuleb katsumustega operatiivsemalt toime.

Üks mu sõber rääkis, kuidas nad kohtasid mõned aastad tagasi Rwandas reisil olles meest, kes ütles, et käib üle piiri õpetajana Kongos tööl. Sõber oli seda kuuldes üllatunud, teades, et Kongo on nn läbikukkunud riik (failed state) ega ole oma riigipalgalisetele töötajatele (sh ka õpetajad, politseinikud) juba 20 aastat palka maksnud. Mees oli selle peale kostnud, et vanemad tahavad ju ikka lastele haridust anda ja on seetõttu pannud ise kokku palgafondi, millest õpetajatega arveldab. Nii osutatakse ka muid hädavajalikke teenuseid, nagu korrakaitse ja arstiabi. Kogukond korraldab ja vastutab ise. Kogukond hoolitseb oma liikmete eest.

Kogukonda kuulumise tunne on hea tunne, mille vastandiks on üksindus. Arvestades, et tehnoloogia triivib meid üha enam individuaalsuse poole, on kogukondade olemasolu selle tasakaalustamiseks üha olulisem. Kurt Vonnegut kirjutab oma raamatus «Palm Sunday», et noored võivad teha tänapäeval mida tahes, kuid kõige julgem ja tähendusrikkam asi, mis nad saavad teha, on luua püsivaid kogukondi, kus üksinduse kohutav haigus saaks välja ravitud. Hoidkem üksteist ja oma kogukondi.

Seotud lood
21.06.2017 26.06.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto