Sisukord
Tartu Postimees
Tänane leht
20.06.2017
Eesti Kohus võtab Sumeratelt kodu (19) «Kas minister on peast rase?» (18) Aastaid Eestis elanud kurd kardab vargsi riigist väljasaatmist (2) Miljoniline järjekord 25 aastat tagasi (3) Kahtlusalused ei tea saatuslikust noalöögist midagi (3) Venelased oskavad hästi laulda – ja mõned isegi tantsida Eesti oli sisuliselt eurotsoonis juba krooniajal (11) Majandus Miljoniline järjekord 25 aastat tagasi (3) Eesti oli sisuliselt eurotsoonis juba krooniajal (11) India IT-hiid jäi Tallinnas hätta (6) Riigikogu ratifitseeris Rail Balticu kokkuleppe Välismaa Välismaa lühiuudised 20.06.2017 Londoni ründajat ajendas tõenäoliselt usuviha Macron võitis järjekordse meistritiitli (1) Portugal lõõmas keset leina Le Pen ja Mélenchon pääsesid esimest korda parlamenti Arvamus Indrek Tarand: kui suur on nn kõva Brexiti hind? (11) Edasi 1989. aastal: selliseid tuleb häbistada! Juhtkiri: pagulaste päev Eksperdid: tõhus tagasisaatmise süsteem on rändepoliitika alustala (5) Margus Parts: nostalgia tagasilöök Kultuur Arvo Pärt: igal sõnal on mõju Kultuuri lühid Sport Eesti jalgpalliklubid said vastased Maltalt, Sloveeniast, Iirimaalt ja Fääri saartelt Võiduka võrkpallikoondise kirjeldamatult vägevad hetked (2) Eesti sport 2017: oivaliste triumfide kaskaad Eesti hokimees toob NHLi staarid Tallinnasse hokipoisse õpetama Tartu Tänavused kuldmedali saajad Tartus ja Tartumaal (1) Kalurikülas kasvab looduslähedane kunst Raadile rehvimäed kuhjanud ettevõte seisab pankroti lävel. Mis saab edasi? Müüjad ei kiirusta uuenevas turuhoones jätkama, kui kõik hinnad pole selged (1) Kaks vaidlust saadavad Maarjamõisa välja tuleviku kava (1) Maaülikool vähendas kohtade arvu, Tartu ülikoolis uued õppekavad Briti märulipolitseinik kogus rängal mudajooksul Tartu kooli heaks raha Meeste vaimse tervise teema tuleb luku tagant valla päästa Arena hall käiks linnale üle jõu (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Arena hall käiks linnale üle jõu

3 min lugemist
Peep Mardiste. Erakonna Eestimaa Rohelised liige. FOTO: Erakogu

Arena Tartu ehitamist propageeriv seltskond väärib tunnustust mõttejulguse ning tugeva turundustöö eest. Ometi ei muuda see olematuks tõsiasja, et seda laadi megaprojekti elluviimine tähendaks Tartu-suuruses linnas selget riski.

Tahan hakatuseks Arena Tartu suurhalli idee taga olevat seltskonda siiralt tunnustada selle eest, et nad oskavad suurelt mõelda ning samal ajal oma ideid professionaalselt avalikkusele müüa. Võimalik, et palju jutuainet pakkunud suurhalli oleks Tartule tõepoolest vaja. Aga see saaks olla mõeldav üksnes eraalgatusena, mitte linnakodanike taskust kinnimakstud projektina.

Tartus pole uusi ja suuri mõtteid kunagi üleliia palju olnud. Ses mõttes on Arena Tartu nimelise halli idee väärt kaalumist. Küll aga on mind algusest peale teinud ettevaatlikuks projekti eestvedajate soov näidata potentsiaalset arendust kui keskset lahendust, mis võiks aidata Tartu igas mõttes käima tõmmata. 

Suuremat sorti spordi- ja kontserdisaal võiks Tartus vajalik olla, aga ma ei riskiks linna vähest raha panustada mistahes üksikusse projekti lootuses, et see osutub päästvaks kuldmunaks.

Tartus on koos tagamaaga paraku vaid veidi üle 100 000 elaniku, mis seab suurhalli külastajate arvule ja tasuvusele väga selged piirid. Isegi Tartust suuremas, kuid Euroopa mastaabis siiski üsna väikeses Tallinnas pole Saku suurhall näidanud kuigi kõrget lendu.

Cambridge’i ülikooli kirjastus ilmutas 2003. aastal esmatrüki Bent Flyvbjergi koostatud ülevaatest «Megaprojektid ja risk», milles analüüsiti üle maailma sadu ambitsioonikaid ehitusprojekte, mille ühisnimetajad olid paraku arendajate ülehinnatud positiivsed mõjud majandusele ja alahinnatud keskkonnakahjud. 

Ma ei tea, kas Arena Tartu plaani tohib megaprojektiks tituleerida, aga nimetatud raamatus välja toodud järeldused alates ehituskulude alahindamisest ja lõpetades tulevase nõudluse ülehindamisega annavad igal juhul mõtteainet.

Arena idee toetajad on korduvalt esitanud positiivse võrdleva näitena Stockholmis asuvat Globeni halli ja mitmeid teisi tuntud komplekse, mida saab kohandada eri spordialade, kontsertide ja muu meelelahutuse tarbeks. 

Tartus on koos tagamaaga paraku vaid veidi üle 100 000 elaniku, mis seab sellise halli külastajate arvule ja tasuvusele väga selged piirid. Isegi Tartust suuremas, kuid Euroopa mastaabis siiski üsna väikeses Tallinnas pole Saku suurhall näidanud kuigi kõrget lendu.

Meenutagem: 16 aastat tagasi suure hurraaga avatud Saku suurhalli puhul kasutati Eesti oludes küllalt uudset finantseerimisskeemi, kus algul oli halli suuromanik koguni selle rajanud ehitusettevõte ning kus iga huviline sai endale looži või tooli ostmisega projektile õla alla panna. Saku suurhalli omanikfirma käis mõne aasta eest pankrotist läbi, mille tulemusena kandsid Tallinna linn ja Eesti riik väikeosanikena kokku üle poole miljoni euro kahju.

Tartu linnavalitsuse selle aasta investeeringute maht on 40 miljonit eurot. See pole paraku vaba raha, mille kulutamiseks tikutulega ideid otsitaks. Selle eest tuleb ehitada uusi lasteaedu, remontida lagunevaid koole, korras hoida tänavaid ning muud hädavajalikku taristut.

Arena halli hinna suurusjärguks pakuti kahe eskiisi näitel 30–45 miljonit eurot. Oletagem optimistlikult, et leitakse filantroobist erainvestor, kes paneb välja umbes poole Arena ehitusmaksumusest. Ometi näeb Arena müügimeeskond ette, et kaasosanikeks oleks ikkagi riik ja linn ning oluline osa investeeringust peab tulema Euroopa Liidu fondidest.

Eurorahadega on kõige lihtsam: need võib tõenäoliselt kohe unustada. Euroopa Liidu rikkamate riikide maksumaksjad on tõesti nõus vaesemaid liikmeid ja liikmekandidaate toetama, kuid toetusel on selge reeglistik. Eesti on juba üsna pikalt nautinud märkimisväärset abi, aga lõpusirgel olev 2014–2020 abirahade periood jääb meile praeguses mastaabis viimaseks. 

Meenutagem, et Euroopa Liidu ukse taga on uued ja märksa vaesemad maad ootamas. Riigi iseseisvat suurt investeeringut, mis pole lihtsalt ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu antav euroabi, ühele Tartu hoonele ei kujuta ma hästi ette.

Seega jääbki üle vaid Tartu linna enda rahakott. Seal aga pole vaba raha üle kümne miljoni euroseks väljaminekuks Arena tarvis. Jah, usaldusväärse ja hea äriplaaniga erainvestorile saab ja peab linn abikäe ulatama, aidates vajaduse korral näiteks maatüki tasuta eraldamisega, kommunikatsiooniühenduste väljaehitamisega ja lubades tasuvuse tagamiseks kõrvaläri kaupluse või hotellina.

Kui linnal oleks tõesti ehitatud piisav arv lasteaedasid, kui kõik praegu kesises seisus olevad koolid oleks korrastatud, Sõpruse sild remonditud ja siiski kümme miljonit üle, siis soovitaksin naljaga pooleks linnal pigem osta Saab 340 või Jetstream 41 propellerlennuk, et see Tallinna ja Riia liinile lennuhuvilisi teenindama panna. 

Kvalitatiivselt parem ühendus muu maailmaga aitaks meile ehk väiksema kulutuse ja riskiga tasuvaid töökohti ning raha tuua, kui uuele spordi- ja kontserdisaalile panustamine.

Seotud lood
19.06.2017 21.06.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto